Jaak Aaviksoo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaak Aaviksoo
Jaak Aaviksoo
Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Ametis
Ametisse asumise aeg
1. september 2015
Eelnev Andres Keevallik
Eesti haridus- ja teadusminister
Ametiaeg
6. aprill 2011 – 26. märts 2014
Eelnev Tõnis Lukas
Järgnev Jevgeni Ossinovski
Eesti kaitseminister
Ametiaeg
2007–2011
Eelnev Jürgen Ligi
Järgnev Mart Laar
Tartu ülikooli rektor
Ametiaeg
1998–2006
Eelnev Peeter Tulviste
Järgnev Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja)
Eesti haridus- ja kultuuriminister
Ametiaeg
1995–1996
Eelnev Peeter Kreitzberg
Järgnev Rein Loik (haridusminister)
Jaak Allik (kultuuriminister)
Isikuandmed
Sünniaeg 11. jaanuar 1954 (65-aastane)
Sünnikoht Tartu, Eesti
Alma mater Tartu Ülikool

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti haridustegelane, akadeemik, füüsik ja poliitik.[1]

Ta on olnud Tartu Ülikooli prorektor (1992–1995) ja rektor (1998–2006). Alates 2015. aasta sügisest on ta Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) rektor.

Alates 1994. aastast on Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on Eesti esimene akadeemikust rektor.

Ta on olnud kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014). Kuulub erakonda Isamaa.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Aaviksoo esinemas kõnega XI noorte laulu- ja tantsupeol

Jaak Aaviksoo lõpetas 1971 Tartu II Keskkooli (praegu Miina Härma Gümnaasium) ja 1976 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli (praegu Tartu Ülikool) füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna teoreetilise füüsika erialal.[viide?]

Õpingute ajal saavutas ta edu ka korvpallis tulles kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973). Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel.[2]

Aastatel 1976–1992 oli ta nooremteadur, vanemteadur ja juhtteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis [1]. Ta kaitses 1981 TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi (teema: "Antratseeni ja NaNO2 monokristallide resonantse sekundaarkiirguse uurimus").[3]

Aaviksoo stažeeris või töötas külalisteadurina Novosibirski Soojusfüüsika Instituudis (1981), Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudis Stuttgardis (1987, 1989), Ōsaka ülikoolis (1991) ja Pariisi VII ülikoolis (1991, 1994, 2001).

Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja esimene esimees (1989–1992).[2] Aastail 1992-2015 oli Aaviksoo optika ja spektroskoopia professor ning alates 2017. aastast emeriitprofessor Tartu Ülikoolis [1].

1994. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.

Alates 1992. aasta juulist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli esimene prorektor. Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, 1997. aasta septembrist kuni 1998. aasta maini juhataja.[viide?]

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo Tiit Vähi kolmandas valitsuses kultuuri- ja haridusminister ning pärast kultuuri- ja haridusministeeriumite lahutamist 1996. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta novembrini haridusminister.[viide?]

1998. aasta kevadel valiti ta Tartu Ülikooli rektoriks[1], 2003. aastal ka teiseks ametiajaks. 11. septembril 2006 teatas ta, et soovib rektori ametist loobuda ning asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus[1][4]. 1. veebruari 2007 vabastas vabariigi valitsus Aaviksoo rektori ametist tema enda soovil seoses siirdumisega poliitikasse ning astumisega Isamaa ja Res Publica liikmeks.[5] 31. mail valiti tema asemele rektoriks senine Maaülikooli rektor Alar Karis[6]. Jaak Aaviksoo valiti XI Riigikogusse.

Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kaitseminister. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks pronkssõduri probleemi lahendamist ja kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist. Olulisteks probleemideks pidas ta Eesti ühiskonna nõrka kaitsetahet, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite jaoks.[viide?] Aaviksoo pooldas pronkssõduri võimalikult kiiret teisaldamist[7]. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud professorite kirja kaitseministrile, milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele[8].

2009. aastast juhib Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda[9].

2011. aastal valiti ta Riigikogu XII koosseisu ja 6. aprillil 2011 sai Jaak Aaviksoost haridus- ja teadusminister Andrus Ansipi kolmandas valitsuses. Ministrina toetas ta jõuliselt koolivõrgu reformi, gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest, IRLi tõlgendust tasuta kõrgharidusest (sh stipendiumireformi) ning koolide tugispetsialistide (koolipsühholoogid, logopeedid jne) rahastamist täiel määral omavalitsuste eelarvetest.

2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Aaviksoo 1405 häält ning sai XIII Riigikogu liikmeks kompensatsioonimandaadiga.[10][11]

2015. aastal kandideeris Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks.[12] Tema kandidatuur tekitas vastuseisu tudengite ja töötajate seas, kelle sõnul vastanduvat Aaviksoo kandideerimisaegsed väljaütlemised varasematega, näiteks Tartu Ülikool rektorina öeldud väitega, et Eestisse mahub vaid üks ülikool. Samuti on ta kritiseerinud haridusreformi, mille kriitikute hinnangul ise varem haridusministrina läbi surus.[13] Aaviksoo erakonnakaaslane Ene Ergma meenutas seda, kuidas Ergma kandideerimist TÜ rektoriks 2006. aastal kommenteeris Aaviksoo väitega, et ülikooli tuleviku seisukohalt on põhimõttelise tähendusega rektori poliitiline sõltumatus. Ergma hinnangul on Aaviksoo kandideerimine TTÜs selle seisukohaga vastuolus.[14] Protsessi käigus kuratooriumist eemaldatud Heiti Hääl soovitas uutel kuratooriumiliikmetel Jaak Aaviksood rektori ametisse mitte kinnitada ning korraldada uus konkurss, öeldes põhjenduseks: "Meie ülikooli rektori amet ei saa olla läbikäiguhoov poliitiku CV täiendamiseks või avariilennuväli poliitikast väljumisel." Hääle hinnangul põhjustasid segase valimisprotsessi Aaviksood toetav poliitiline surve ning ärihuvid: "Eesmärke on aga rohkem kui üks, kuna TTÜ on lisaks õppe- ja teadustöö kantsile ka Eesti Vabariigis oluline kinnisvaraarendaja ning –haldaja."[15] Päevalehes avaldatud dokumentide kohaselt pälvis Aaviksoo kevadel koostatud dekaanide hinnangute tabelis seitsmest kategooriast neljas hindeks "nõrk" või "väga nõrk" ning teenis kokku 18 punkti, jäädes sellega alla kõigile konkurentidele (Mart Ustav 32 punkti, Jakob Kübarsepp 24 ja Andrus Salupere 19). Ka TTÜ nõukogu hääletusel jäi Aaviksoo viimaseks (Kübarsepp 34, Salupere 30, Ustav 27 ja Aaviksoo 23 poolthäält). Kuratoorium ignoreeris nõukogu hääletustulemust ja tõstis Jaak Aaviksoo pingereas esimeseks. Kandideerimisprotsess leidis laia vastukaja ajakirjanduses, pärast mitme liikme väljavahetamist kinnitas TTÜ kuratoorium Aaviksoo 30. juulil lõpus siiski ametisse.[16] Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisleri hinnangul oli endise IRLi poliitiku kinnitamine avalikku, riigi seisukohalt olulisse ametisse (analoogselt samal ajal toimunud Liisa Pakosta valimisega võrdõigusvolinikuks) vägagi kaheldava väärtusega[17].

Alates 1. septembrist 2015 on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Samal kuupäeval astus ta tagasi ka Riigikogust ning tema asemel sai Riigikogu liikmeks Siim-Valmar Kiisler.

Poliitilisi seisukohavõtte[muuda | muuda lähteteksti]

Aaviksoo hinnangul jääb Euroopa tsivilisatsioon elujõuliseks ainult siis, "kui me ei jätka sinisilmselt ohumärkide eiramist ega alluta end vägisi pealesunnitud piiritu tolerantsuse, printsiibitu paljukultuurilisuse ja läänekristlike (usu)traditsioonide mahasalgamise nõudele. [...] Meie tsivilisatsioon saab kesta vaid siis, kui meil jätkub eneseusku ja meelekindlust oma traditsioone edasi kanda ning oma väärtusi kaitsta. Kui vaja, siis lõpuni." [18]

Hinnangud tegevusele ja isikule[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Aaviksoole omistatakse autoritaarset juhtimisstiili. Ta on öelnud: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat."[19] "Tehnikaülikool vajab tänasel päeval otsusekindlat juhti, kes saaks aru tehnikaülikooli toimimisest ja kohast tänases Eesti ühiskonnas ning suudaks ellu viia vajadusel radikaalseid muudatusi. Ma olen täiesti kindel, et Jaak Aaviksoo on kindla käega juht, kes saab ülikooli juhtimisega hästi hakkama," iseloomustas Aaviksoo TTÜ kuratooriumi uus juht Gunnar Okk.[16]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduspublikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Aaviksoo on abielus[21] Tiina Kaalepiga. Tal on kolm last[1], neist kaks abielust geograaf Kiira Aaviksooga (1955–2011), seitse lapselast ja üks lapselapselaps.

Tema vend Peep Aaviksoo on samuti tegutsenud poliitiku ja korvpallurina.

Aaviksoo kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[22]

Ta on maailma pikakasvulisemaid kõrgkoolide rektoreid (198 cm).[23]

Aaviksoo on olnud edukas korvpallur. Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel. Ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973).[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44.
  2. 2,0 2,1 2,2 "1000 tartlast läbi aegade", koostajad Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo. MTÜ Liivimaa Mälu, Tartu 2003, lk. 13
  3. CV ttu.ee
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 87
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 110
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 153
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 59, 72
  8. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 63
  9. http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/aaviskoo/
  10. http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
  11. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  12. Jaak Aaviksoo kandideerib TTÜ rektoriks
  13. Piia Puuraid "TTÜ-s on vastuseis Jaak Aaviksoo rektoriks saamisele" EPL, 29. aprill 2015
  14. Tuuli Koch "Ergma: Jaak Aaviksoo ärgu söögu oma sõnu" Postimees, 6. mai 2015
  15. Heiti Hääl: rektori ametikoht ei saa olla avariilennuväli poliitikast väljumisel ERR, 29.07.2015
  16. 16,0 16,1 Jaak Aaviksoo kinnitati viimaks TTÜ rektoriks ERR 30.07.2015
  17. Vilja Kiisler "Aaviksoo ja Pakosta, me ei unusta teid" Äripäev, 31. juuli 2015
  18. Akadeemia 5/2015, lk 931
  19. "Jaak Aaviksoo: eestlastel on kaitsetahtega probleeme" Postimees, 4. aprill 2007
  20. "Jaak Aaviksoo saab Lapi ülikooli audoktoriks" Delfi, 1. juuni 2012
  21. http://www.ttu.ee/public/u/ulikool/juhtimine/J_Aaviksoo_CV-EST.pdf
  22. Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond saab 80 UT, 17.03.2005
  23. Eesti Ekspress. Puudub pealkiri. Lisa: |Pealkiri=pealkiri kirjuta siia.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Tartu Ülikooli rektor
Peeter Tulviste (1993–1998)
Tartu Ülikooli rektor
Jaak Aaviksoo

19982006
Järgnev:
Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja
Tõnu Lehtsaar (2006–2007)
Eelnev:
Jürgen Ligi
Eesti kaitseminister
20072011
Järgnev:
Mart Laar
Eelnev:
Tõnis Lukas
Eesti haridus- ja teadusminister
20112014
Järgnev:
Jevgeni Ossinovski