Jüri Raidla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jüri Raidla (sündinud 2. juulil 1957 Lääneranna vallas Pärnumaal) on Eesti õigus- ja riigiteadlane.[1][2]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Raidla lõpetas 1975. aastal Pärnu-Jaagupi Keskkooli kuldmedaliga ja 1980. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude (1980–1981 TÜ aspirant). Õigusteaduse kandidaat, doktorikraad sai 1987. aastal (Peterburi Riiklik Ülikool), doktoritöö mentoriks oli professor Anatoli Sobtšak. 1992. aastal täiendas end Rootsis Lünekundi Ülikoolis (järeldoktorantuur).[3]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1982–1988. aastatel oli Halinga kolhoosi jurist ja aseesimees (sealjuures Eestimaa Kommunistliku Partei algorganisatsiooni sekretär).[4]
  • EKP Pärnu Rajoonikomitee I sekretär ja 1989. aastal Pärnumaa volikogu esimees.[5]
  • 1990–1992. aastatel oli Edgar Savisaare üleminekuvalitsuse Eesti justiitsminister.
  • Eestimaa Kommunistiliku Partei XX kongressil (1990. a) valiti J. Raidla Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee liikmeks.[6]
  • 1991–1992. aastatel Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht.
  • 1993. aastal tegutses Eesti Pangaliidu tegevdirektorina.
  • 1993. aastal asutas õigusbüroo MBA Baltika, mis 1995. aastast tegutses advokaadibüroona Raidla & Partnerid. Alguses oli jurist ja partner, hiljem vandeadvokaadi vanemabi ning vandeadvokaat. Aastast 2015 on tegemist Ellex Raidla advokaadibürooga.
  • 1994. aastast Eesti Advokatuuri liige (aastatel 1995–2001 oli juhatuse liige).
  • 1996. aastal Hansapanga nõukogu liige.
  • 1997–1999. aastatel põhiseaduse ekspertiisikomisjoni liige.[1]
  • 1998. aastal Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association, IBA) liige.
  • 2001–2007 Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees.
  • 2011. aastast kuni tänaseni on vanempartner advokaadibüroos Ellex Raidla.
  • 2016. a SA Iuridicum nõukogu esimees.[3]

Raidla kuulub Maksumaksjate Klubisse.[7]

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Raidla on kogu elu jooksul panustanud nii Eesti riigi kui õigusteaduse arengusse.

Eesti Vabariigi põhiseadus[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Eesti taasiseseisvumist oli de jure jõus 1927. aasta põhiseadus, mis ei toiminud. Põhiseaduslikud küsimused olid reguleeritud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorraga, mis võeti vastu ning korduvalt muudeti Ülemnõukogu otsustega. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse moodustada uue põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks Põhiseaduslik Assamblee pariteetsetel alustel. Jüri Raidla (tol ajal oli justiitsminister) tegi ettekande põhiseaduse struktuurist, mis omas praktilist suunitlus. J. Raidla lõpetas ettekande ettepanekuga moodustada Põhiseaduslikus Assamblees seitse toimkonda, mille vahel jaotada tulevase põhiseaduse peatükid järgmiselt:

I toimkond – preambul, üldsätted, rahvas, seadusandlus ja põhiseaduse muutmine;

II toimkond – põhiõigused, vabadused ja kohustused;

III toimkond – Riigikogu, vabariigi valitsus ja riigieelarve;

IV toimkond – vabariigi president ja välislepingud;

V toimkond – riigikaitse;

VI toimkond – kohus, riigikontroll ja õiguskantsler;

VII toimkond – kohalikud omavalitsused.

Kuna ettepanek oli Põhiseaduse Assamblee liikmetele varem kirjalikult välja jagatud, pandi see hääletusele, mille tulemusel ka vastu võeti. Põhiseaduse Assamblee II istungil kinnitati reglement, toimkondade koosseisud, samuti kuulati ära esimene osa Jüri Raidla ettekandest ning III istungil teine osa, mis selgitas esitatud põhiseaduse eelnõud peatükkide ja paragrahvide kaupa.[8] Taoline jaotus võeti uue (ka tänapäeval kehtiva) põhiseaduse aluseks.

Kokku esitati viis põhiseaduse eelnõud. Viimases (kolmandas) hääletusvoorus jäid alles Jüri Raidla ja Jüri Adamsi eelnõud, valituks osutus Adamsi eelnõu, mis võeti põhiseaduse koostamise aluseks. Kuigi Raidla töögrupi eelnõu kalla töötasid riigi tuntumad juristid, mille tõttu oli see juriidiliselt korrektselt sõnastatud ning nõuetekohaselt vormistatud, peeti seda liialt presidendikeskseks.[8] Raidla on tunnistanud: "Tol hetkel oli kaotus töögrupile suur pettumus, kuid Eesti õigusajaloo ning poliitilise ajaloo seisukohast hea, et nii läks". Peagi tuli moodustada põhiseaduse ekspertiiskomisjon Adamsi põhiseaduse redigeerimiseks. Raidla valiti komisjoni juhiks, samuti kuulus meeskonda suur osa Raidlaga eelnõud koostanud grupist ning tänu sellele said ekspertide poolt vajalikud sätted põhiseaduse eelnõusse sisse kirjutatud. J. Adamsi eelnõu paragrahve muudeti kasutades selleks J. Raidla eelnõu sõnastust. Protsess kujunes protseduuriliselt lihtsamaks (võrreldes sellega, kui võitnud tööks oleks osutunud Raidla grupi eelnõu) ja lõppkokkuvõttes koostatud eelnõud hinnatakse olevat tasakaalustatult ning põhjendatult parlamentaarseks. Raidla on öelnud, et tänase päevani on põhiseadus hea tervise juures, Eesti on põhiseadust hoidnud ja põhiseadus Eestit.[4]

Seaduseelnõud[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Raidla on osalenud 1990. aastail järgmiste seaduseelnõude koostamises ja õigusaktide ekspertiisi tegemises:

  • 1990 – omandiseadus;
  • 1991 – omandireformialuste seadus, maareformi seadus, välisinvesteeringute seadus;
  • 1991–1992 – põhiseadus;
  • 1992 – pankrotiseadus;
  • 1993 – erastamisseadus;
  • 1995 – vabariigi valitsuse seadus;
  • 1999–2000 – Eesti Haigekassa seadus.[1]

Osalenud samuti Eesti Arengufondi, inimgeeniuuringute, ravikindlustuse, töötuskindlustuse ja krediidiasutuste seaduste väljatöötamises.

Eesti riigi areng ja 10 käsku[muuda | muuda lähteteksti]

Raidla on andnud panuse riigi poliitika arengule aidates kaasa kohaliku maareformi teostamisele. Ühel oma esinemisel tõi Jüri välja kümme teesi kümneks aastaks, mida tuntakse kümne käsu nime all, need on järgmised:

  1. Riigikogu 71-liikmeliseks;
  2. Riigikogu vabastamine rahvahääletuse riskist;
  3. Peaministrile iseseisva pädevuse andmine, riikliku arengu strateegiakeskuseks muutmine;
  4. Maavalitsuste ja maavanemate kaotamine;
  5. Omavalitsusreform 15+ põhimõttel: maakondade muutmine omavalitsusüksusteks, vajadusel nende arvu suurendamine;
  6. Eesti Panga personali vähendamine;
  7. Õiguskantsleri muutmine tavapäraseks ombudsmaniks;
  8. Põhiseaduses olevate ilmselgete "vigade" kõrvaldamine;
  9. Massilise, riiki ja ühiskonda ahistava õigusloome ohjeldamine;
  10. Keskvalitsuse ja omavalitsuste ametnikkonna vähendamine vähemalt 15 protsenti.

Sellest sai alguse riigireform, mis Raidla hinnangul peaks vastama kolmele tingimusele: sisult radikaalne, toimelt kompleksne, ulatuselt mastaapne.[9] Antud teema leidis laialdlast vastukaja nii meedias kui poliitikute seas. Seda Raidla tahtiski saavutada, tegemist oli strateegilise käiguga, et küsimused riiklikul tasandil läbi arutada. Taolist mõjutamist nimetati poliitikute innustamiseks ning positiivseks surveks, probleemid oli vaja tuua rahvani.[10]

Õigusteaduse levitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2016. aastast on Jüri Raidla SA Iuridicumi nõukogu esimees. Tegemist on keskkonnaga, mis võimaldab meediast ja turust sõltumatult koguda akadeemiliselt korrektset õigusinformatsiooni, seda süstematiseerida ning laiemalt levitada. Õigusinfo levitamise eesmärgil jätkatakse ajakirja Juridica arendamist, osalemist rahvusvaheliste konverentside ja Eesti õigusteadlaste päevade korraldamises. Panustatake Eesti õigusliku mõtte arengusse nii lähemas kui kaugemas perspektiivis.[11] Samuti on Raidla osalenud Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises, kirjutanud mitmeid artikleid ajakirjades Juridica ja Sirp. Avaldanud üle 20 teadustrükise.[2]

Advokaadibüroo[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal asutas Raidla õigusbüroo MBA Baltika, mis aastast 1995 tegutses advokaadibüroona Raidla & Partnerid, alates 2015. aastast on tegemist Ellex Raidla Advokaadibürooga. Peamised valdkonnad on äri- ja tsiviilõigus. Tegeletakse õigusvaidluste, tehingute nõustamise ning uue juristide põlvkonna kasvatamisega.[12]

Töömeetod ja uue põlvkonna koolitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta ettevõtja tiitli saamisel on Jüri Raidla öelnud: "...//Meil on ainult head kolleegid, nende mõistus ja mis veelgi tähtsam – nende pühendumus. Seal on kolm olulist mantrat: kiirus, siirus ja kvaliteet. Kui need on olemas, siis inimesed tulevad tagasi, leiavad tee tagasi. Kuid see ei ole piisav, et kolleegid tagasi tuleks. Sa ei saa seda tõugata, vaid pead ise vedama. Suur osa sellest tunnustusest kuulub, kallid kolleegid, ka teile. Ma tahan soovida seda, et järgnevatel põlvkondadel, ka minu lastelastel, oleks hoida sama hea Eesti, kui meil täna ja või veelgi parem."//...[13]

Jüri Raidla on perfektsionist. Tema tegemisi iseloomustab pidev püüd olla parem kui ta oli seda eile. Eduni viib enesetäiendamine, järjepidev eesmärgistatud töö pikema perioodi kestel ning soodsate asjaolude kokkulangemine.[4]

Koolitades nooremat põlvkonda on Raidla korduvalt rõhutanud, et ei ole olemas väikseid ega suuri kliente. Kliendi jaoks on tema mure alati suur. Isegi juhul, kui võidu perspektiiv on 0% ja alaline klient tahab vaatamata sellele kohtusse vaidlema minna, siis klienti üksinda murega ei jäeta, minnakse kaasa kasvõi õiguslikku põrgusse. Kaotuse korral ei õigustata oma kaotust. Ainult lühiajalisest kasust lähtudes peaks loobuma kõigist kaasustest, mis vähegi kahtlased paistavad. Probleemiga tuleb tõsiselt tegeleda.[14]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Valik publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raidla, J. (2011). Jüri Raidla: Eesti riigi pidamist on vaja radikaalselt muuta. Delfi, 13. oktoober
  • Raidla, J. (2011). Riigiarhitektiga ruumi reostuse vastu. Sirp, 5. mai
  • Докучаева, Н. (2011). Юрий Райдла: Министром юстиции Эстонии я стал в 32 года. Pravotoday, 17. jaanuar
  • Entrepreneurial Law. Action Plan for Improving the International Competitiveness of the Corporate Legal Environment (kaasautor). // Juridica abstract (2006) 4.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 (2000). Eesti Entsüklopeedia 14. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 401. 
  2. 2,0 2,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  3. 3,0 3,1 "Eksperdid". Vaadatud 09.12.2017.
  4. 4,0 4,1 4,2 L. Varik. "Tegija. Jüri Raidla.". 12.12.2014. Vaadatud 09.12.2017.
  5. "Jüri Raidla". Vaadatud 10.12.2017.
  6. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940-1990. Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2002, lk 101
  7. Kahe pere lahing Kadrioru pärast
  8. 8,0 8,1 I. Hallaste. Eesti Vabariigi põhiseaduse sünd. Tallinn. Juridica. 1996/IX, lk 438-442
  9. L. Valdre. "Jüri Raidla radikaalse riigireformi 10 käsku: mida tuntud advokaat teha soovitab?". 17.02.2015. Vaadatud 12.12.2017.
  10. E. Selirand. "Kahekõne: Jüri Raidla.". 21.05.2015. Vaadatud 12.12.2017.
  11. R. Mets. "SA Iuridicumi nõukogu juhib Jüri Raidla". 14.01.2016. Vaadatud 12.12.2017.
  12. Ames, J. (2011). A strong constitution. European Lawyer, 105, 39-42
  13. "Aasta ettevõtja". 14.11.2014. Vaadatud 12.12.2017.
  14. T. Paju. "Tippadvokaat Jüri Raidla: aus selgitus, miks ma ettevõtjana nii edukas olen.". 15.12.2014. Vaadatud 12.12.2017.
  15. "Lawyer profile". Vaadatud 11.12.2017.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.