Jüri Raidla

Jüri Raidla (sündinud 2. juulil 1957 Lääneranna vallas Pärnumaal) on eesti õigus- ja riigiteadlane ning Ellex Raidla Advokaadibüroo asutaja ja vanempartner. Jüri Raidla oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister (1990–1992), samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Peale selle oli ta 1992. aastal asutatud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor.

Haridus

Jüri Raidla lõpetas 1975. aastal Pärnu-Jaagupi Keskkooli kuldmedaliga ja 1980. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude (1980–1981 TRÜ aspirant). Õigusteaduse kandidaat, kandidaadikraadi sai 1987. aastal (Peterburi Riiklik Ülikool), kandidaaditöö juhendaja Tartu ülikoolis Endel Laasik (1921-1985), mentor Peterburis oli professor Anatoli Sobtšak. 1992. aastal täiendas end Rootsis Lundi Ülikoolis (järeldoktorantuur).

Töökäik

• 1982–1988 oli Halinga kolhoosi jurist ja aseesimees (sealjuures Eestimaa Kommunistliku Partei algorganisatsiooni sekretär)
• EKP Pärnu Rajoonikomitee I sekretär ja 1989. aastal Pärnumaa volikogu esimees
• 1990–1992 Edgar Savisaare üleminekuvalitsuse Eesti justiitsminister
• Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongressil (1990. a) valiti J. Raidla Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee liikmeks
• 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht
• 1993 – Eesti Pangaliidu tegevdirektor
• 1993 – asutas õigusbüroo MBA Baltika, mis 1995. aastast tegutses advokaadibüroona Raidla & Partnerid. Algul oli jurist ja partner, hiljem vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaat. Aastast 2015 on tegemist Ellex Raidla advokaadibürooga.
• 1994. aastast Eesti Advokatuuri liige (1995–2001 juhatuse liige)
• 1996 – Hansapanga nõukogu liige
• 1997–1999 põhiseaduse ekspertiisikomisjoni liige
• 1998 – Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association, IBA) liige
• 2001–2007 Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees
• 2011. aastast vanempartner advokaadibüroos Ellex Raidla
• 2016. aastast SA Iuridicum nõukogu esimees

Raidla kuulub Maksumaksjate Klubisse.)

Tegevus

Jüri Raidla on andnud märkimisväärse panuse nii Eesti riigi kui õigusteaduse arengusse.

Eesti Vabariigi põhiseadus

Enne Eesti taasiseseisvumist oli de jure jõus 1927. aasta põhiseadus, mis ei toiminud. Põhiseaduslikud küsimused olid reguleeritud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorraga, mis võeti vastu ning korduvalt muudeti Ülemnõukogu otsustega. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse moodustada uue põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks Põhiseaduslik Assamblee pariteetsetel alustel. Jüri Raidla (tollane justiitsminister) tegi ettekande põhiseaduse struktuurist, mis oli praktilise suunitlusega. J. Raidla lõpetas ettekande ettepanekuga moodustada Põhiseaduslikus Assamblees seitse toimkonda, mille vahel jaotada tulevase põhiseaduse peatükid järgmiselt:

• I toimkond – preambul, üldsätted, rahvas, seadusandlus ja põhiseaduse muutmine;
• II toimkond – põhiõigused, vabadused ja kohustused;
• III toimkond – Riigikogu, vabariigi valitsus ja riigieelarve;
• IV toimkond – vabariigi president ja välislepingud;
• V toimkond – riigikaitse;
• VI toimkond – kohus, riigikontroll ja õiguskantsler;
• VII toimkond – kohalikud omavalitsused.

Kuna ettepanek oli Põhiseaduse Assamblee liikmetele varem kirjalikult välja jagatud, pandi see hääletusele, mille tulemusel ka vastu võeti. Põhiseaduse Assamblee II istungil kinnitati reglement, toimkondade koosseisud, samuti kuulati ära esimene osa Jüri Raidla ettekandest ning III istungil teine osa, mis selgitas esitatud põhiseaduse eelnõud peatükkide ja paragrahvide kaupa. Taoline jaotus võeti uue (ka tänapäeval kehtiva) põhiseaduse aluseks.

Kokku esitati viis põhiseaduse eelnõud. Viimases (kolmandas) hääletusvoorus jäid alles Jüri Raidla ja Jüri Adamsi eelnõud, valituks osutus Adamsi eelnõu, mis võeti põhiseaduse koostamise aluseks. Kuigi Raidla töögrupi eelnõu kalla töötasid riigi tuntumad juristid, mille tõttu oli see juriidiliselt korrektselt sõnastatud ning nõuetekohaselt vormistatud, peeti seda liialt presidendikeskseks. Raidla on tunnistanud: "Tol hetkel oli kaotus töögrupile suur pettumus, kuid Eesti õigusajaloo ning poliitilise ajaloo seisukohast hea, et nii läks". Peagi tuli moodustada põhiseaduse ekspertiiskomisjon Adamsi põhiseaduse redigeerimiseks. Raidla valiti komisjoni juhiks, samuti kuulus meeskonda suur osa Raidlaga eelnõud koostanud grupist ning tänu sellele said ekspertide poolt vajalikud sätted põhiseaduse eelnõusse sisse kirjutatud. J. Adamsi eelnõu paragrahve muudeti kasutades selleks J. Raidla eelnõu sõnastust. Protsess kujunes protseduuriliselt lihtsamaks (võrreldes sellega, kui võitnud tööks oleks osutunud Raidla grupi eelnõu) ja lõppkokkuvõttes koostatud eelnõud hinnatakse olevat tasakaalustatult ning põhjendatult parlamentaarseks. Raidla on öelnud, et tänapäevani on põhiseadus hea tervise juures, Eesti on põhiseadust hoidnud ja põhiseadus Eestit.

Seaduseelnõud

Jüri Raidla on osalenud 1990. aastail järgmiste seaduseelnõude koostamises ja õigusaktide ekspertiisi tegemises:

• 1990 – omandiseadus;
• 1991 – omandireformialuste seadus, maareformi seadus, välisinvesteeringute seadus;
• 1991–1992 – põhiseadus;
• 1992 – pankrotiseadus;
• 1993 – erastamisseadus;
• 1995 – vabariigi valitsuse seadus;
• 1999–2000 – Eesti Haigekassa seadus.

Ta on osalenud ka Eesti Arengufondi, inimgeeniuuringute, ravikindlustuse, töötuskindlustuse ja krediidiasutuste seaduste väljatöötamises.

Eesti riigi areng ja 10 käsku

Raidla on aidanud kaasa kohaliku maareformi teostamisele. Ühes oma esinemises tõi Jüri välja kümme teesi kümneks aastaks, mida tuntakse kümne käsu nime all, need on järgmised:

1. Riigikogu 71-liikmeliseks;
2. Riigikogu vabastamine rahvahääletuse riskist;
3. Peaministrile iseseisva pädevuse andmine, riikliku arengu strateegiakeskuseks muutmine;
4. Maavalitsuste ja maavanemate kaotamine;
5. Omavalitsusreform 15+ põhimõttel: maakondade muutmine omavalitsusüksusteks, vajadusel nende arvu suurendamine;
6. Eesti Panga personali vähendamine;
7. Õiguskantsleri muutmine tavapäraseks ombudsmaniks;
8. Põhiseaduses olevate ilmselgete "vigade" kõrvaldamine;
9. Massilise, riiki ja ühiskonda ahistava õigusloome ohjeldamine;
10. Keskvalitsuse ja omavalitsuste ametnikkonna vähendamine vähemalt 15 protsenti.

Sellest sai alguse riigireform, mis Raidla hinnangul peaks vastama kolmele tingimusele: sisult radikaalne, toimelt kompleksne, ulatuselt mastaapne. Teema leidis laialdast vastukaja nii meedias kui ka poliitikute seas. Seda Raidla tahtiski saavutada, tegemist oli strateegilise käiguga, et küsimused riiklikul tasandil läbi arutada. Taolist mõjutamist nimetati poliitikute innustamiseks ja positiivseks surveks, probleemid oli vaja tuua rahvani.

Õigusteaduse levitamine

Alates 2016. aastast on Jüri Raidla SA Iuridicumi nõukogu esimees. Tegemist on keskkonnaga, mis võimaldab meediast ja turust sõltumatult koguda akadeemiliselt korrektset õigusinformatsiooni, seda süstematiseerida ning laiemalt levitada. Õigusinfo levitamise eesmärgil jätkatakse ajakirja Juridica arendamist, osalemist rahvusvaheliste konverentside ja Eesti õigusteadlaste päevade korraldamises. Panustatake Eesti õigusliku mõtte arengusse nii lähemas kui kaugemas perspektiivis. Samuti on Raidla osalenud Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises, kirjutanud mitmeid artikleid ajakirjades Juridica ja Sirp. Avaldanud üle 20 teadustrükise.

Advokaadibüroo

1993. aastal asutas Raidla õigusbüroo MBA Baltika, mis aastast 1995 tegutses advokaadibüroona Raidla & Partnerid, alates 2015. aastast on tegemist Ellex Raidla Advokaadibürooga. Peamised valdkonnad on äri- ja tsiviilõigus. Tegeletakse õigusvaidluste, tehingute nõustamise ning uue juristide põlvkonna kasvatamisega.

Töömeetod ja uue põlvkonna koolitamine

Aasta ettevõtja nimetuse saamisel on Jüri Raidla öelnud: "...//Meil on ainult head kolleegid, nende mõistus ja mis veelgi tähtsam – nende pühendumus. Seal on kolm olulist mantrat: kiirus, siirus ja kvaliteet. Kui need on olemas, siis inimesed tulevad tagasi, leiavad tee tagasi. Kuid see ei ole piisav, et kolleegid tagasi tuleks. Sa ei saa seda tõugata, vaid pead ise vedama. Suur osa sellest tunnustusest kuulub, kallid kolleegid, ka teile. Ma tahan soovida seda, et järgnevatel põlvkondadel, ka minu lastelastel, oleks hoida sama hea Eesti, kui meil täna ja või veelgi parem."//...

Jüri Raidla on perfektsionist. Tema tegemisi iseloomustab pidev püüd olla parem kui ta oli seda eile. Eduni viib enesetäiendamine, järjepidev eesmärgistatud töö pikema perioodi kestel ning soodsate asjaolude kokkulangemine.

Koolitades nooremat põlvkonda on Raidla korduvalt rõhutanud, et ei ole olemas väikseid ega suuri kliente. Kliendi jaoks on tema mure alati suur. Isegi juhul, kui võidu perspektiiv on 0% ja alaline klient tahab vaatamata sellele kohtusse vaidlema minna, siis klienti murega üksi ei jäeta, minnakse kaasa kasvõi õiguslikku põrgusse. Kaotuse korral ei õigustata oma kaotust. Ainult lühiajalisest kasust lähtudes peaks loobuma kõigist kaasustest, mis vähegi kahtlased paistavad. Probleemiga tuleb tõsiselt tegeleda.

Tunnustus

• 2000 – Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2004 – Johan Skytte medal
• 2006 – Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2014 – aasta ettevõtja
• 2012–2017 – aasta parim advokaat eri õigusvaldkondades

Valik publikatsioone

• Raidla, J. Jüri Raidla: Eesti riigi pidamist on vaja radikaalselt muuta. Delfi, 13. oktoober 2011
• Raidla, J. Riigiarhitektiga ruumi reostuse vastu. Sirp, 5. mai 2011
• Докучаева, Н. Юрий Райдла: Министром юстиции Эстонии я стал в 32 года. Pravotoday, 17. jaanuar 2011
• Entrepreneurial Law. Action Plan for Improving the International Competitiveness of the Corporate Legal Environment (kaasautor). // Juridica abstract (2006) 4.

Kirjandus

• EE 14, 401
• Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992. Tallinn, 1992, 51.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

• Ainar Ruussaar. Õigusteadlane Raidla usub riigireformi ja hoiatab ülereguleerimise eest, err.ee, 11. märts 2018

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.