Yana Toom

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Yana Toom 2022. aasta Arvamusfestivalil
Yana Toom 2011. aastal
Yana Toom 2014. aastal Arvamusfestivalil

Yana Toom (sünninimi Jana Tšernogorova; varasemas abielus Litvinova[1]; sündinud 15. oktoobril 1966 Tallinnas)[2] on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Euroopa Parlamendi ja parlamentidevahelise Euro-LATi delegatsiooni[3] liige. 2011–2014 oli ta XII Riigikogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Yana Toomi vanemad on Igor ja Margarita Tšernogorova, ta on käinud eesti lasteaias. Ta lõpetas 1983 Tallinna 26. Keskkooli.

Aastatel 1983–1987 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis vene keelt ja kirjandust. Ülikool jäi lõpetamata.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Tallinna abilinnapea 2010–2011. Toom on alates 16. märtsist 2009 Eesti Keskerakonna liige[4].

Alates 2003. aastast on ta Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu liige.[2] 2006. aastal sai Yana Toom oma ema Margarita Tšernogorova ettepanekul Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest. Ametliku ettepaneku koostas Edgar Savisaar.[2] Enne seda oli ta Venemaa kodanik.

2008. aastal kutsus Margarita Tšernogorova teda Keskerakonda.

Yana Toomi arvates võiks koolid saada erandi vene keeles õpetamise jätkamiseks. Näitena tõi ta soovi oma lapsi eesti keeles mitte õpetada, kuna ta tütre ja ta enda raamatute valik on eesti keeles õppides erinema hakanud ning seetõttu on tütart raske hoida tema soovitud kultuuriruumis.

2012. aastal mainitakse Eesti Kaitsepolitsei aastaraamatus, et Yana Toom on Tallinna abilinnapeana survestanud vene koole esitama taotlusi venekeelse õppekavaga jätkamiseks. Toom kaebab sellise väite eest Eesti Kaitsepolitsei kohtusse ning palkab end esindama advokaadid Üllar Talviste ja Oliver Nääs. 2014. aastal otsustas kohus, et Eesti Kaitsepolitsei avaldus oli ebakohane väärtushinnang ning nõudis Eesti Kaitsepolitseilt aastaraamatu veebiväljaandest Toomi kohta käiva sellise lause eemaldamist ja 7000 eurot tema advokaadikulude eest.

Ta kandideeris 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis ja kogus Keskerakonna suurima häältesaagi – 25 263 häält ning osutus valituks.[5]

Juulis 2016 külastas ta koos Euroopa Parlamendi liikmete Tatjana Ždanoka ja Javier Couso Permuyga Süüriat, kus kohtus Süüria presidendi Bashshār al-Asadiga.[6] Pärast seda on ta Süüriat külastanud veel kahel korral.

2016. aasta Keskerakonna esimehe valimistel sai Yana Toom 348 häält ja jäi Jüri Ratasele 654 poolthäälega alla.

2017. aastal lõi Yana valimisliidu loomises kaasa. Valimisliidu loomisel lubas ta oma emale Margarita Tšernogorovage Mustamäe linnaosa valimisnimekirjas esimest kohta. Tema ema pooldas Keskerakonda jäämist, kuna see säilitaks ühtsuse. Toom soovis Edgar Savisaarega kohtudes luua pärast valimisi Keskerakonnaga koalitsiooni. Yana sõnul võis tema ema mängida Keskerakonda jäämisel väikest rolli.

2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Yana Toom Keskerakonna nimekirjas esinumbrina Põhja-Tallinnas.

2017. aastal toetas Toom Eesti passi saamise aluse kaotamist.

2018. aastal oli Yana Toom Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonis oli uue autoriõiguste direktiivi ("Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul") variraportöör. Parlamendis hääletas ta direktiivikavandi vastu ning Eesti ajakirjanduses kritiseeris ta seda korduvalt, polemiseerides ka direktiivi toetanud Indrek Tarandi ja Andrus Ansipiga.[7][7][8][9][10][11][12]

Yana Toom kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 3457 häält ning osutus valituks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Yana Toom on abielus ning tal on neli poega ja üks tütar (neli last eesti kodakondsusega ja üks vene kodakondsusega).[13] Valdab vene, eesti ja inglise keelt. Nõukogude Liidu passis oli tema rahvuseks eestlane. Tema eesnime on passides kirjutatud kolmel viisil: Nõukogude ja Venemaa passides kirillitsas "Яна", Nõukogude passis "Jana" ning rahvusvahelistes ja Eesti passides "Yana". Yana pooldab ise "Jana" kirjapilti, ent nimevahetus jäi 300 euro puudumise tõttu ära.

Ta on Margarita Tšernogorova tütar. Ema kavatses tütrele nimeks panna Vassilissa või Ksenija, ent eesti sugulased soovitasid Jana. Tema emapoolne vanaema oli Natalia Tomson ja vanaisa Heinrich Tomson oli Peterburis treipinkide tehases lukksepp-tsehhiülem, pärast sõda Eestis autobaasi garaažiülem.

Toomi esimene lapsehoidja oli Elfriede Morgenson, kes saatis talle postkasti eesti- ja venekeelseid lasteraamatuid.

Toom tõi Tartu Ülikoolis õppides koju Jossif Brodski kohtuprotsessi materjale. Toomi ema Tšernogorova nimetas sellist kirjandust nõukogudevastaseks.

1990ndatel abiellus Jana Vladimir Litvinoviga, kes oli Nõukogude aatomirelva peakonstruktori Boriss Litvinovi poeg ja kolis Tõnismäelt Lasnamäele. Neil on kolm last. Hiljem asusid nad elama Litvinovi isa juurde Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblastisse Snežinskisse. Jana on Boriss Litvinovit nimetanud suurepäraseks inimeseks. 1994. aastal kolis Jana ühe lapsega Eestisse, hiljem tõi ta kaasa ka teise lapse. Janat ei lastud keeleeksamile, kuna tema eesti keele oskuse kohta öeldi "puukeel". Yana pöördus Eesti kodakondsuse ja passi saamiseks Tallinna Vene saatkonda.

Hiljem abiellus Toom Aleksei Toomiga, kes on Eesti NSV KGB välisluure juhi Paul (Pavel) Toomi poeg. 2015. aastal nad lahutasid.[14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]