Yana Toom
![]() | See artikkel vajab ajakohastamist. |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |

Yana Toom (sünninimi Jana Tšernogorova; varasemas abielus Litvinova[1]; sündinud 15. oktoobril 1966 Tallinnas)[2] on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Euroopa Parlamendi ja parlamentidevahelise Euro-LATi delegatsiooni[3] liige. 2011–2014 oli ta XII Riigikogu liige.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Yana Toomi vanemad on Igor ja Margarita Tšernogorova, ta on käinud eesti lasteaias. Ta lõpetas 1983 Tallinna 26. Keskkooli.
Aastatel 1983–1987 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis vene keelt ja kirjandust. Ülikool jäi lõpetamata.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1994–1999 ajalehe Molodjož Estonii korrespondent
- 1997–1999 ajalehe Den za Dnjom toimetaja
- 1999–2005 ajalehe Den za Dnjom peatoimetaja
- 2005–2008 ajalehe Vesti Nedeli peatoimetaja
- jaanuar 2008 – juuni 2010 Tallinna Linnakantselei avalike suhete teenistuses ajalehe Stolitsa peatoimetaja
- 4. juuni 2010 – aprill 2011 Tallinna abilinnapea
- alates aprillist 2011 XII Riigikogus Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige, sotsiaalkomisjoni aseesimees
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Tallinna abilinnapea 2010–2011. Toom on alates 16. märtsist 2009 Eesti Keskerakonna liige[4].
Alates 2003. aastast on ta Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu liige.[2] 2006. aastal sai Yana Toom oma ema Margarita Tšernogorova ettepanekul Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest. Ametliku ettepaneku koostas Edgar Savisaar.[2] Enne seda oli ta Venemaa kodanik.
2008. aastal kutsus Margarita Tšernogorova teda Keskerakonda.
Yana Toomi arvates võiks koolid saada erandi vene keeles õpetamise jätkamiseks. Näitena tõi ta soovi oma lapsi eesti keeles mitte õpetada, kuna ta tütre ja ta enda raamatute valik on eesti keeles õppides erinema hakanud ning seetõttu on tütart raske hoida tema soovitud kultuuriruumis.
2012. aastal mainitakse Eesti Kaitsepolitsei aastaraamatus, et Yana Toom on Tallinna abilinnapeana survestanud vene koole esitama taotlusi venekeelse õppekavaga jätkamiseks. Toom kaebab sellise väite eest Eesti Kaitsepolitsei kohtusse ning palkab end esindama advokaadid Üllar Talviste ja Oliver Nääs. 2014. aastal otsustas kohus, et Eesti Kaitsepolitsei avaldus oli ebakohane väärtushinnang ning nõudis Eesti Kaitsepolitseilt aastaraamatu veebiväljaandest Toomi kohta käiva sellise lause eemaldamist ja 7000 eurot tema advokaadikulude eest.
Ta kandideeris 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis ja kogus Keskerakonna suurima häältesaagi – 25 263 häält ning osutus valituks.[5]
Juulis 2016 külastas ta koos Euroopa Parlamendi liikmete Tatjana Ždanoka ja Javier Couso Permuyga Süüriat, kus kohtus Süüria presidendi Bashshār al-Asadiga.[6] Pärast seda on ta Süüriat külastanud veel kahel korral.
2016. aasta Keskerakonna esimehe valimistel sai Yana Toom 348 häält ja jäi Jüri Ratasele 654 poolthäälega alla.
2017. aastal lõi Yana valimisliidu loomises kaasa. Valimisliidu loomisel lubas ta oma emale Margarita Tšernogorovage Mustamäe linnaosa valimisnimekirjas esimest kohta. Tema ema pooldas Keskerakonda jäämist, kuna see säilitaks ühtsuse. Toom soovis Edgar Savisaarega kohtudes luua pärast valimisi Keskerakonnaga koalitsiooni. Yana sõnul võis tema ema mängida Keskerakonda jäämisel väikest rolli.
2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Yana Toom Keskerakonna nimekirjas esinumbrina Põhja-Tallinnas.
2017. aastal toetas Toom Eesti passi saamise aluse kaotamist.
2018. aastal oli Yana Toom Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonis oli uue autoriõiguste direktiivi ("Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul") variraportöör. Parlamendis hääletas ta direktiivikavandi vastu ning Eesti ajakirjanduses kritiseeris ta seda korduvalt, polemiseerides ka direktiivi toetanud Indrek Tarandi ja Andrus Ansipiga.[7][7][8][9][10][11][12]
Yana Toom kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 3457 häält ning osutus valituks.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Yana Toom on abielus ning tal on neli poega ja üks tütar (neli last eesti kodakondsusega ja üks vene kodakondsusega).[13] Valdab vene, eesti ja inglise keelt. Nõukogude Liidu passis oli tema rahvuseks eestlane. Tema eesnime on passides kirjutatud kolmel viisil: Nõukogude ja Venemaa passides kirillitsas "Яна", Nõukogude passis "Jana" ning rahvusvahelistes ja Eesti passides "Yana". Yana pooldab ise "Jana" kirjapilti, ent nimevahetus jäi 300 euro puudumise tõttu ära.
Ta on Margarita Tšernogorova tütar. Ema kavatses tütrele nimeks panna Vassilissa või Ksenija, ent eesti sugulased soovitasid Jana. Tema emapoolne vanaema oli Natalia Tomson ja vanaisa Heinrich Tomson oli Peterburis treipinkide tehases lukksepp-tsehhiülem, pärast sõda Eestis autobaasi garaažiülem.
Toomi esimene lapsehoidja oli Elfriede Morgenson, kes saatis talle postkasti eesti- ja venekeelseid lasteraamatuid.
Toom tõi Tartu Ülikoolis õppides koju Jossif Brodski kohtuprotsessi materjale. Toomi ema Tšernogorova nimetas sellist kirjandust nõukogudevastaseks.
1990ndatel abiellus Jana Vladimir Litvinoviga, kes oli Nõukogude aatomirelva peakonstruktori Boriss Litvinovi poeg ja kolis Tõnismäelt Lasnamäele. Neil on kolm last. Hiljem asusid nad elama Litvinovi isa juurde Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblastisse Snežinskisse. Jana on Boriss Litvinovit nimetanud suurepäraseks inimeseks. 1994. aastal kolis Jana ühe lapsega Eestisse, hiljem tõi ta kaasa ka teise lapse. Janat ei lastud keeleeksamile, kuna tema eesti keele oskuse kohta öeldi "puukeel". Yana pöördus Eesti kodakondsuse ja passi saamiseks Tallinna Vene saatkonda.
Hiljem abiellus Toom Aleksei Toomiga, kes on Eesti NSV KGB välisluure juhi Paul (Pavel) Toomi poeg. 2015. aastal nad lahutasid.[14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Ekspress, 11. juuni 2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Yana Toomile Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest – Elektrooniline Riigi Teataja (RTL, 06.01.2006, 3, 57).
- ↑ Lõpetatud laused: Yana Toom
- ↑ Äriregistri teabesüsteem: Toom, Yana – 20. september 2010 seisuga.
- ↑ "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks" valimised.err.ee, 26. mai 2014
- ↑ Toomi kohtumine Assadiga tekitas poliitikute seas tulise arutelu, ERR uudised
- ↑ 7,0 7,1 Yana Toom Seisame Interneti peiede künnisel. Oma osa selles on ka Tarandil, Kelamil, Padaril ja Ansipil EPL, 18.09.2018 (vaadatud 28.09.2018)
- ↑ Yana Toom Toom kutsub protestima EL-i autoriõiguste direktiivi reformi vastu Pealinn, 12. juuni 2018 (vaadatud 28.09.2018)
- ↑ Yana Toom Piirideta internet või piirid internetti? ERR, 12.06.2018 (vaadatud 28.09.2018)
- ↑ Yana Toom Teave pole kurk ERR, 13.07.2018 (vaadatud 28.09.2018)
- ↑ Yana Toom Volinik Ansip annab aru… ja valetab Postimees, 27. juuli 2018 (vaadatud 28.09.2018)
- ↑ Marii Karell 13 lolli küsimust, millele iga interneti kasutaja PEAB vastust teadma Geenius, 20.09.2018 (vaadatud 28.09.2018)
- ↑ Yana Toom – CV Kasutatud 20.09.2010
- ↑ Vana foto avab Yana Toomi perekonna rääkimata loo, Eesti Ekspress, 11. oktoober 2017
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Yana Toom |
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Yana Toom |
- Yana Toomi skandaalseimad ütlused läbi aegade: eesti keel sureb välja ning Toom ise eelistab tiblaks jääda
- Yana Toom Riigikogu kodulehel
- Yana Toom Euroopa Parlamendi kodulehel
- Tunnistajad: Yana Toom survestas koole eesti keele vastu 17. august 2012
- Halduskohus arutab Yana Toomi kaebust kaitsepolitsei vastu, Delfi, 21. oktoober 2012
- Berit-Helena Lamp "Yana Toom vene ajakirjanikule: eesti keel on väljasurev keel" Postimees, 1. veebruar 2013
- Raul Rebane "Antitoom (Toomi-järgne Eesti)", Postimees, 22. veebruar 2013
- Teet Korsten "Populaarne eurosaadik tahaks Ukraina teema külmutamist", Põhjarannik, 21. märts 2015