Kristina Kallas
| Kristina Kallas | |
|---|---|
 Kristina Kallas (2018) | |
| Eesti haridus- ja teadusminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 17. aprill 2023 | |
| Eelnev | Tõnis Lukas |
| Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor | |
|
Ametiaeg 2015–2019 | |
| Eelnev | Katri Raik |
| Järgnev | Marek Sammul |
| Eesti Käsipalliliidu president | |
|
Ametisse asumise aeg 5.juuni 2022 | |
| Eelnev | Oliver Kruuda |
| Isikuandmed | |
| Sünnikoht |
29. jaanuar 1976  Kiviõli |
| Erakond | Eesti 200 |
| Alma mater | Tartu Ülikool (BA, PhD), Kesk-Euroopa Ülikool (MA) |
Kristina Kallas (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti politoloog ja poliitik. Ta oli aastatel 2018–2022 ja on augustist 2024 taas erakonna Eesti 200 esimees.[1] Aprillist 2023 on ta Eesti haridus- ja teadusminister.
Lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Kristina Kallas sündis eestlasest isa ja venelannast ema lapsena. Ema Ljubov suunati 1970. aastal üleliiduliselt Jaroslavlist tööle Kiviõlli, kus ta lõi eestlasest mehega pere. Kristina lapsepõlvesuved möödusid Jaroslavlis vanaema juures.[2]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Kristina Kallas on lõpetanud 1994. aastal Kiviõli 1. Keskkooli ja 2000. aastal Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna lähiajaloo erialal. 2002. aastal sai ta magistrikraadi pärast Ungaris Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) lõpetamist. Aastatel 2004–2016 õppis doktoriõppes Tartu Ülikoolis ja 2016. aastal kaitses poliitikateaduse alal doktoritöö "Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians" ("Veel kord triaadilisest kolmiksuhtest: Eesti, Venemaa ja eestivenelaste etnopoliitiliste suhete analüüs"), juhendaja Vello Andres Pettai. Tema uurimisvaldkonnad olid lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused.[3]
Sportlasena
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on Tartu Ülikooli Spordiklubi naiskonnas tulnud kokku kuus korda käsipallis Eesti meistriks.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on töötanud sihtasutuse Archimedes Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi koordinaatorina (1998–2001), olnud suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal (2002–2006) ja Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur (2007–2008). Ta töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas.
Aastatel 2007–2015 oli ta Balti Uuringute Instituudi (IBS) juhatuse liige, tegeledes lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees ja 2015–2019 Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor.
Alates 17. aprillist 2023 on ta haridus- ja teadusminister (algul Kaja Kallase kolmandas valitsuses, seejärel Kristen Michali valitsuses).
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kristina Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7, kogus 291 häält ega osutunud valituks.[1][4]
Ta on üks poliitilise liikumise Eesti 200 asutajaid ja juhtivtegelasi ning oli aastatel 2018–2022 selle erakonna esimene esimees. 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 2, kogus 2306 häält ega osutunud valituks.[5] 31. augustist 2024 on ta taas erakonna Eesti 200 esimees.[1]
2021. aasta sügisel valiti ta Tartu linnavolikogu liikmeks, volitused peatati 17. aprillil 2023, kui temast sai Eesti haridus- ja teadusminister.
2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn), 4288 häält ja osutus valituks.[6] Tema volitused Riigikogu liikmena peatati 17. aprillil 2023, kui ta kinnitati uuesti Eesti haridus- ja teadusministriks.
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 1488 häält ega osutunud valituks.[7]
Sporditegelasena
[muuda | muuda lähteteksti]- 2022 Eesti Eesti Käsipalliliidu president.[8]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Raamat
[muuda | muuda lähteteksti]- "Minu Vietnam". Petrone Print. 2012
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Millal ikkagi sündis eesti rahvus?. Delfi, 22. november 2004
- Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil. Delfi, 21. mai 2007
- Riik on pagulased unarusse jätnud. Postimees, 11. aprill 2012
- Inimõigused vaid tõesti itimeestele?. Delfi, 9. oktoober 2012
- Kodakondsusprobleem laheneb viimase nn halli passi omaniku surmaga. Postimees, 24. jaanuar 2017
- Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks. Õhtuleht, 28. veebruar 2017
- Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist?. Müürileht, 16. oktoober 2017
- Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem!. Maaleht, 31. mai 2018
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Kristina Kallas. valimised2015.sotsdem.ee
- ↑ Edulood: 3. hooaeg, 3. osa : Kristina Kallas. ETV+, 2021 (vaadatud 19.08.2025)
- ↑ https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a54f63b4-3238-4562-b479-19201b57802b
- ↑ "Detailne hääletamistulemus - Valimisringkond nr 7". Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ Valimisringkond nr 2. Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa Riigikogu valimised 2019
- ↑ Riigikogu valimiste tulemused 2023 Delfi, 6. märts 2023
- ↑ Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024) Valimised.ee. Vaadatud 12.06.2024
- ↑ "Käsipalliliidu presidendiks valiti Kristina Kallas". ERR, 2. juuni 2022
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kristina Kallas Eesti Teadusinfosüsteemis
- Sporditulemused. Kristina Kallas
| Eelnev Tõnis Lukas |
Haridus- ja teadusminister alates 2023 |
Järgnev — |