Kristina Kallas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kristina Kallas KF.jpg
Kristina Kallas 2021. aasta Arvamusfestivalil

Kristina Kallas (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti poliitik ja alates 3. novembrist 2018 erakonna Eesti 200 esimees.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kallas lõpetas 1994. aastal Kiviõli 1. Keskkooli ning aastatel 1994–2000 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonnas lähiajalugu. 2002. aastal sai ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis (CEU). Aastatel 2004–2016 õppis doktorantuuris Tartu Ülikoolis; 2016. aastal kaitses seal doktorikraadi poliitikateaduse alal. Tema uurimisvaldkonnad olid lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused. Doktoritöö juhendaja oli Vello Andres Pettai, teema "Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians" ("Veel kord triaadilisest kolmiksuhtest: Eesti, Venemaa ja eestivenelaste etnopoliitiliste suhete analüüs").[1]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud 1998–2001 SA Archimedese Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi koordinaatorina, olnud 2002–2006 suhtekorraldusfirma Hill & Knowltoni vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ning 2007–2008 TÜ riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur. Ta töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas.

2007–2015 oli ta poliitikauuringute keskuse IBS juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees.

20152019 oli ta Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 ning kogus 291 häält, kuid ei osutunud valituks[2][3]

Ta on üks poliitilise liikumise Eesti 200 asutajaid ja juhtivtegelasi ning 3. novembrist 2018 selle erakonna esimene esimees. Ta kandideeris 2019. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 2 ning kogus 2306 häält, kuid ei osutunud valituks.[4]

Teoseid ja kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Millal ikkagi sündis eesti rahvus? Delfi, 22. november 2004
  • Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil. Delfi, 21. mai 2007
  • Riik on pagulased unarusse jätnud. Postimees, 11. aprill 2012
  • Inimõigused vaid tõesti itimeestele? Delfi, 9. oktoober 2012
  • "Minu Vietnam". Petrone Print. 2012
  • Kodakondsusprobleem laheneb viimase nn halli passi omaniku surmaga. Postimees, 24. jaanuar 2017
  • Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks. Õhtuleht, 28. veebruar 2017
  • Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist? Müürileht, 16. oktoober 2017
  • Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem! Maaleht, 31. mai 2018

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]