Mine sisu juurde

Ülemiste kaubajaam

Allikas: Vikipeedia
Ülemiste kaubajaam 2009. aasta aprillis. Vaade läänest
Ülemiste kaubajaam 2013. aasta märtsis. Vaade idast

Eesti Raudtee Ülemiste kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Ülemiste järvest 1 km kirdes, Ülemiste ja Vesse reisirongipeatuste vahel.

Kaubajaamas asub Eesti ainus tegutsev vagunite sorteerimismägi, mis avati 1982. aastal (vt sorteerimisjaam).[1] Sorteerimisjaam plaanitakse 2024. aasta augustiks kolida ümber Tapale.[2]

Suur-Sõjamäe tänav ja Ülemiste kaubajaama ala 2017. aastal

Jaamast kulgeb läbi laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee ning hargneb ka mitu tööstusraudteed (Maardu ja Lasnamäe suunal).

Tegemist on Eesti suurima raudteejaamaga (raudteede kogupikkuse järgi).[3] Ohtlike olukordade tarvis on jaama paigaldatud häiresireen.[4]

Ülemiste jaam on jaotatud ülesande järgi alaosadeks ehk parkideks, näiteks asub jaamas: 7 rööpapaariga vana vastuvõtu-saatepark, 10 rööpapaariga uus vastuvõtu-saatepark ja 16 rööpapaariga sorteer-saatepark. Samuti asub Ülemistel ka raudteeveeremi pesula.[5]

Ülemiste (algse nimega Lasna[viide?]) jaama ja Nõmme-Väikese raudteejaama kasutati kaupade ümberlaadimiseks laiarööpmeliste ja kitsarööpmeliste vagunite vahel. Näiteks Rahumäe viadukti remondi ajal 1934. aasta kevadel võimaldati vedada ainult kiiresti riknevaid kaupu erandkorras kahekordse ümberlaadimisega.[6]

  1. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
  2. Anu Viita-Neuhaus (15.04.2021). "Ülemiste sorteerimisjaama kolimiseks Tapale eraldatakse 10,6 miljonit". Virumaa Teataja. Vaadatud 19.04.2021.
  3. AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.
  4. "Tallinnas testitakse esmaspäeval häiresireene". Postimees.ee. 29. september 2006. Vaadatud 30. detsembril 2016.
  5. Ülemiste jaama tehnokorraldusakt[alaline kõdulink]; AS Eesti Raudtee
  6. Raudteeliin katkeb sillaehituse tõttu, Postimees 24.04.1934 lk 6.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]