Ninasi

Elanikke: 25 (31.12.2011)

Ninasi on küla Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Peipsi järve looderannikul.

Ninasi küla jäi Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteele (tänapäeval E264), mis Eestis kannab Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee nime. Esmakordselt on küla mainitud 1599. aastal (Noss).^[1]

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 52 alalist elanikku.^[2]

Sisukord

Ninasi postijaam (18. saj. kaartidel Nennal) tegutses aastail 1772–1877.

Kivist peahoone ehitati 1824. aastal.^[3] Ninasi postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843).^[1] Ajaloouurimustes on mainitud veel Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.
Ninasi postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni^[4]^[5].
1881. aasta märtsis sai tulevane tsaar Aleksander III Ninasil teate tsaar Aleksander II korraldatud atentaadist^[6].
Aastatel 1892–1916^[3] tegutses külas leeprahaigete ravimiseks kohandatud leprosoorium. Selles oli 80 kohta ning see tegutses endises postijaama hoones. Hobupostijaama kodulehe järgi suleti raviasutus 1916. aastal ja paar aastat seisis hoone tühjana.
Aastal 1919 avati hoones Kalmaküla algkool, mis tegutses 1966. aastani.^[3] Postijaama hoonel asuval tahvlil on kirjas, et algkool tegutses siin aastail 1913–1966.
Viimastel aastatel asus samas hoones Eesti Piirivalve Ninasi kordon.
Alates 2011. aastast tegutseb Ninasi postijaama hoones MTÜ Virumaa Koolituskeskus. Juhatuse esimehe Ivo Okase sõnul, planeeritakse hoone välisilme taastada kujul, nagu see 1834. aastal välja nägi – ka majaesised kaaristud^[7].