Plagiaat

Allikas: Vikipeedia

Plagiaat (ladina keeles plagiarus "inimeseröövija, orjakaupmees") ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena.[1] Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta.[1]

Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks: teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist.

Kõige sagedamini esineb plagiaati koolitöödes. Kõrgkoolides loetakse plagiaat akadeemiliste tavade rängaks rikkumiseks, mille eest võidakse üliõpilane eksmatrikuleerida.

Tekstilisel kujul olevate teoste puhul on võimalik plagiaati tuvastada spetsiaalsete programmide abil, mis võrdlevad etteantud teksti mingisuguses andmebaasis olevate tekstidega. Üldjuhul on andmebaasiks mõne interneti otsingumootori (Google, Yahoo!, Bing) poolt indekseeritud veebilehed. Võimalik on ka näiteks ühe õppeaine õpilaste töödest luua andmebaas, mille piires programm püüab tuvastada sarnaseid töid. Tuntuim plagiaadituvastust võimaldav veebileht on turnitin.com. Tegemist on tasulise programmiga, mis võrdleb etteantud teksti enama kui 15 miljardi veebilehega. WCopyFind on vabavaraline programm, mis võimaldab võrrelda etteantud tekste (näiteks õpilaste poolt esitatud referaate) omavahel. Tasuta ja spetsiaalselt eesti keelsete tekstide jaoks on mõeldud Tallinna Tehnikakõrgkoolis loodud plagiaadituvastusvahend.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Reet Neithal, Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile (Tallinn: Koolibri, 1999 (Tartu: Greif)), lk 115–116.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]