Mänksi keel

Allikas: Vikipeedia

Mänksi keel (omakeelne nimi Gaelg või Gailck, hääldus [ɡilk] või [ɡilɡ]) on gaeli keel, mida ajalooliselt on kõnelenud mänksid.

Viimane mänksi keele emakeelena kõneleja (Ned Maddrell) suri 1974. aastal. Tänapäeval oskavad seda vähesed inimesed Mani saarel ja mujal tänu keele elustamise püüetele. Keel on saarel rohkem esile tõusnud tänu siltidele ja raadiosaadetele. Keele taas kasutusele võtmisele on tugevasti kaasa aidanud hulga keelematerjali hea säilimine, näiteks tõlgiti mänksi keelde Piibel ja lindistati emakeelseid kõnelejaid.

2011. aastal oli emakeelelähedasel tasemel rääkijaid sadakond ning mõned mänksi keelt esimese keelena rääkivad lapsed.

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meieisapalve:

Ayr ain t'ayns niau,
Casherick dy row dt'ennym.
Dy jig dty reeriaght.
Dt'aigney dy row jeant er y thalloo,
myr t'ayns niau.
Cur dooin nyn arran jiu as gagh laa,
as leih dooin nyn loghtyn,
myr ta shin leih dauesyn ta jannoo loghtyn nyn 'oi.
As ny leeid shin ayns miolagh,
agh livrey shin veih olk:
Son lhiats y reeriaght, as y phooar, as y ghloyr, son dy bragh as dy bragh.
Amen.