Iiri meri

Allikas: Vikipeedia

Iiri meri (inglise keeles Irish Sea, kõmri keeles Môr Iwerddon, mänksi keeles Mooir Vannin) on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel.

Iiri meri on põhjas ühendatud ookeaniga (Keldi merega) Põhjaväina kaudu Šotimaa juurest, lõunas Saint George'i väina kaudu Walesi juurest.

Iiri meri

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimase jääaja haripunktil oli praeguse mere kohal tõenäoliselt pikk mageveejärv. Jää taganes 10 000 aastat tagasi. Selle tagajärjel taastus ühendus merega ning vesi muutus peagi jälle soolaseks.

Saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mere keskel on Mani saar, Walesi rannikul on Anglesey saar.

Sügavus ja reljeef[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia ja iirimaa satelliitfoto

Mere lääneosa on sügavam, kuni 270 meetrit, idaosa aga on madalaveeline.

Looded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looded on Suurbritannia rannikul tugevad, ulatusega kuni 9 meetrit, Iirimaa rannikul aga nõrgad.

Keskkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iiri meri on radioaktiivselt kõige saastatum meri maailmas. Tõsise radioaktiivse saaste 239Pu-il tekitasid põhinev sõjaline tuumatehas ja tuumaelektrijaam Sellafieldis. Tootmise esimestel kümnenditel ladustati meresetetesse hinnanguliselt 250 kg plutooniumi.

Iiri mere keskkonnaküsimusi arutab Irish Sea Forum.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iiri merel on suur tähtsus piirkonna kaubanduses, transpordis, kalanduses ja energeetikas (tuule- ja tuumaenergias).

Laevandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iirimaa on üks viimaseid suuri asustatud saari, millel puudub silla- või tunneliühendus. Kaua aega on arutatud 80 km pikkuse raudteetunneli rajamist Suurbritannia saare ja Iirimaa saare vahele.

Praegu moodustab saartevaheliste liikluse käive üle 12 miljoni reisija ja 17 megatonni kaupu aastas.

Valdav osa raskeid kaupu veetakse meritsi. Põhja-Iirimaa sadamad vahetavad Suurbritannia saarega aastas 10 megatonni kaupu. Kaubavahetus Iiri Vabariigi ja Suurbritannia saare vahel moodustab 7,6 megatonni.

Liverpooli sadama kaudu liigub aastas 32 megatonni kaupu ja 734 000 reisijat. Holyheadi sadama kaudu liigub suurem osa reisiliiklusest Suurbritannia saare ning Dublini ja Dún Laoghaire sadama vahel ja 3,3 miljonit tonni kaupu aastas.

Iiri Vabariigi sadamate kaudu ületab Iiri mere 3,6 miljonit reisijat aastas, mis moodustab 92% Iiri mere reisiliiklusest. See arv on aastaid pidevalt kahanenud, põhjuseks tõenäoliselt odavlennuliinid.

Praamiliinid kulgevad muuhulgas Swanseast ja Fishguardist Corki, Fishguardist ja Pembroke'ist Rosslare'i, Roscoffist Rosslare'i ja Corki, Holyheadist Dún Laoghairesse, Stranraerist Belfasti ja Larne'i ning Cairnryanist Larne'i. Liverpooli ja Belfasti vahel on ka praamiliin, mis läbib Mani saare. Dublini ja Holyheadi vahet sõidab maailma suurim autopraam Ulysses, mis kuulub kompaniile Irish Ferries.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nafta ja gaasi ammutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iiri mere idaosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iiri mere idaosas pumbatakse aktiivselt gaasi ja naftat: aastal 2001 ammutati 8 kohas kokku hinnanguliselt 210 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 176 miljonit barrelit (28 miljonit kuupmeetrit) naftat.

Sõjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui USA 1917 astus Esimesse maailmasõtta, toodi Iiri merre allveelaevad. Iiri merd hakati nimetama U-Boat Alley. Seal on mitmeid allveelaevu põhja läinud.


53.72166667-5.17722222