Apollo programm

Allikas: Vikipeedia
Apollo program insignia.png
President Kennedy Apollo programmi välja kuulutamas

Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 19611975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule.

President John F. Kennedy avalikustas 1961. aastal lubaduse, et veel enne kümnendi lõppu astub ameeriklane Kuu pinnale.

See eesmärk teostus 20. juulil 1969, kui Apollo 11 meeskonna liikmed Neil Armstrong ja Buzz Aldrin astusid esimeste inimestena Kuu pinnale. Kokku käis Apollo programmi raames Kuul 12 astronauti. Viimase kuulennu sooritas 1972. aastal Apollo 17.

Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale.

Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse, telekommunikatsiooni, informaatika ja üldise inseneriteaduse) arengusse. Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid.

Apollo kosmoselaev koosnes kahest põhiosast – juhtimismoodulist, millega oli ühendatud hooldusmoodul, ja kuumoodulist. Kanderaketina kasutati esimestel testlendudel kaheastmelist raketti Saturn IB, mehitatud lendudel aga võimsat kolmeastmelist raketti Saturn V.

Kokku toodi Kuult 381,7 kg kivimiproove. Suuremat osa neist säilitatakse Houstoni kuulaboratooriumis.

Programmi kuludeks on hinnatud 135 miljardit dollarit (2006. aasta vääringus; 25,4 miljardit dollarit 1969. aasta vääringus), sealhulgas kulus 17 miljardit juhtimismooduli, 11 miljardit kuumooduli ja 46 miljardit kanderakettide loomiseks.

Esialgu plaanitud Apollo 18, 19 ja 20 lennud tühistati 1970. aastal. Kokku hoitud eelarvevahendeid taheti kasutada kosmosesüstiku ehitamisel ning kanderaketti Skylabi programmi jaoks.

Paljud Apolloga seotud objektid on esil muuseumides, eelkõige Smithsoni Lennundus- ja Astronautikamuuseumis Washingtonis.

Apollo lendude kuundumiskohad (rohelisega)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]