Titan

Allikas: Vikipeedia
Titan
Titan Visible.jpg
Avastamine
Avastajad Christiaan Huygens
Avastamise aeg 25. märts 1655
Orbiidi iseloomustus
Perigee 1 186 680 km
Apogee 1 257 060 km
Orbiidi pikem pooltelg 1 221 931 km
Tiirlemisperiood 15,9454 ööpäeva
Emaplaneet Saturn
Füüsikaline iseloomustus
Keskmine diameeter 5150 km
(0,404 Maad)
Pindala 83 000 000 km2
Ruumala 7.16×1010 km3
Mass 1,345×1023 kg
(0,0225 Maa massi)
Keskmine tihedus 1,88 g/cm3
Raskuskiirendus 1,352 m/s 2
Paokiirus 2,64 km/s
Telje kalle null
Albeedo 0,21
Pinna temperatuur
- keskmine 94K
Atmosfääri iseloomustus
Rõhk 146,7 kPa
Koostis 98,4% lämmastik
1,6% metaan

Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri Ganymedese järel. Kõrvuti Maa, Veenuse ja Marsiga on Titan ainuke taevakeha meie Päikesesüsteemis, millel teatakse olevat tihe atmosfäär ja tahke pind.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Titani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood 15,9454 Maa päeva. Ta eemaldub Saturnist kuni 20 Saturni raadiuse kaugusele.

Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0,404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km² ja ruumala 7,16*1010 km³ ehk 0,066 Maa ruumala. Tema tihedus on 1,8798 g/cm³ ja mass 1,34520±0002*1023 kg. Titani pinnal on raskuskiirendus 1,352 m/s² ehk 0,14 g ja paokiirus on 2,639 km/s. Keskmine pinnatemperatuur on 93,7 K ehk –179,5 °C. Titani albeedo on 0,22 ja tähesuurus on 8,2–9,0.

Saturni ümber tiirlev kosmosesond Cassini on radariga kaardistanud Titani pinna. Nõnda on leitud, et kuu pinnamood on Maaga võrreldes väga tasane ja kõrguste vahe on väike.[2]

Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Inimene oleks võimeline nii tihedat õhku hingama, kuid Titani atmosfäär on mürgine. Näiteks stratosfääris koosneb see 98,4% lämmastikust ja 1,4% metaanist, aga troposfääri alumises osas 95% lämmastikust ja 4,9% metaanist. Titani gravitatsioon on nii väike ja atmosfäär nii tihe, et inimesed suudaksid Titani atmosfääris lennata, kui nende käte külge kinnitada suured tiivad, mida lehvitada.

Titani tiirlemisperiood ja pöörlemisperiood on võrdsed. See tähendab, et Titan on kogu aeg pööratud Saturni poole sama küljega. Poolelt Titanilt ei saa kunagi Saturni näha, seevastu on Titanil koht, kus Saturn kogu aeg seniidis on. (Tegelikult Saturn Titani pinnale ei paista, sest Titani atmosfäär on nii läbipaistmatu.) See on astronoomide jaoks siiski selgelt eristuv punkt ning sellepärast on Titani nullmeridiaan määratud joonena, mis ühendab poolusi ja seda punkti, kus Saturn seniidis on.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Titani avastas 25. märtsil 1655 hollandi astronoom Christiaan Huygens, kes avaldas oma avastuse veel samal aastal teoses "De Saturni Luna Observatio Nova" ehk "Saturni kuu uuest vaatlemisest". Huygens nimetas teda lihtsalt Saturni Luna või Luna Saturni ehk teisisõnu Saturni kuuks, sest tollal Saturnil rohkem kuid teada ei olnud.

Aastail 16731686 avastas Giovanni Domenico Cassini veel neli Saturni kuud.[3] Pärast seda oli astronoomidel tavaks nimetada neid järjenumbritega, seestpoolt väljapoole Saturn I–V (Titan oli IV). Aastal 1789 avastas William Herschel veel kaks Saturni kuud, misjärel Titani hakati nimetama Saturn VI-ks.[3]

Kõigile Saturni kuudele andis nime William Herscheli poeg John Herschel 1847. aastal. Ta andis kõigile Saturni kuudele nime vanakreeka mütoloogia tegelaste titaanide järgi. Sellest ajast peale on avastatud veel palju Saturni kuusid. Nendel on ka oma rooma number, kuid pärast nimede panekut avastatud kuud on saanud numbri avastamise järjekorras, nii et Titan on endiselt Saturn VI, kuigi vahepeal on avastatud kuusid nii Titanist Saturnile lähemal kui kaugemal.

Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979. aastal avastas NSV Liidu kosmoselaev Pioneer 11 Saturni 12 pisikest kuud ja 1980. aastal jõudis sinnakanti USA kosmoselaev Voyager 1. Atmosfäär on värviline ja sellepärast peeti varem Titani selle võrra suuremaks, suuremaks ka Ganymedesest ja Päikesesüsteemi suurimaks kuuks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. NASA's Cassini Sees Abrupt Turn in Titan's Atmosphere NASA, 28. november 2012
  2. "Jalgrattamatk Titaanil oleks käkitegu" Novaator, 20. mai 2013
  3. 3,0 3,1 A ja O. Tallinn: Valgus, 1987, lk 54.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]