Vaakum

Allikas: Vikipeedia

Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid). Ligilähedane vaakum täidab kogu universumit, väljaarvatud tähed, planeedid ja muud taevakehad ning nende atmosfäärid. Kuna vaakumis puudub rõhk, siis ei mõju ka väga kiiresti liikuvatele kehadele mingi takistus. Reaalselt pole aga absoluutset vaakumit võimalik saavutada, sest see ei ole kooskõlas relatiivsusteooriaga ega ka paljude muude füüsikaseadustega. Isegi kõige hõredam tähtedevahelise ruumi vaakum sisaldab ühe kuupsentimeetri kohta ühe vesiniku aatomi.

Kaitseta inimene või mõni muu elusolend suudab vaakumisse sattunult teadvusel püsida umbes 15...20 sekundit, eeldusel et ta on enne dekompressiooni sügavalt välja hinganud. Laialt levinud arvamus, et vaakumis inimkeha plahvatab, ei vasta tõele, sest nahk ja rakuseinad on piisavalt tugevad, et hoida ära koevedelike keemine ja sellega kaasnev paisumine. Uuringute ja loomkatsete abil on kindlaks tehtud, et isegi teadvuseta inimene suudab vaakumis olla ühe minuti ilma igasuguste kahjustusteta.

Seoses sellega peavad astronaudid kandma survestatud ülikondi.

Vaakumit kasutatakse ka paljudes tööstusharudes, näiteks hõõglampide ja kineskoopide tootmisel.

Esimesena avastas vaakumi võimalikkuse Aasia filossoof Al-Farabi (elas aastatel 872-950)

Kvantväljateoorias tähendab vaakum välja väikseimat energianivood.