Skafander

Allikas: Vikipeedia

Skafander on suletav tehiskeskkond, mille eesmärk on kaitsta astronauti avakosmoses valitsevate tingimuste eest.

Esimesed skafandrid leiutati 1930ndatel aastatel stratosfääris toimuvate õhupallilendude tarbeks, kuna teatud kõrgusest alates polnud enam lenduritele tavalisest hapnikumaskist kasu.

Nõuded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skafander peab vastama paljudele ohutusnõuetele:

  • Stabiile siserõhk. See võib olla tavalisest õhurõhust tunduvalt madalam, kuna inimkeha tööks ei ole vaja lämmastikku, mille sisaldus õhus on 78%. Madal rõhk võimaldab astronaudil kergemini liigutusi teha, kuid nõuab 100% hapnikku, mis teeb skafandri seestpoolt äärmiselt tuleohtlikuks.
  • Hapnikuvarustus mitmeks tunniks. Enamikel skafandritel paikneb hapnikuvaru seljal paiknevates balloonides.
  • Jahutussüsteem, mis kaitseb astronauti ülekuumenemise eest. Olgugi et varjus on kosmose temperatuur vaid 2,7 Kelvinit (-270 °C), on seal siiski vaakum, millel puudub võime osakeste liikumise teel soojust ära kanda.
  • Kaitse ultraviolettkiirte ja mikrometroriitide eest.
  • Manööverdamissüsteem, mis peamiselt toimib väikeste gaasitõukurite abil ja kommunikatsioonisüsteem, mis toimib raadioteel ja võimaldab astronautidel omavahel sidet pidada.

Kosmose mõju ilma skafandrita[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene saab avakosmoses skafandrita ellu jääda vaid lühikeseks ajaks. Rõhuta keskkonnas lahkub hapnik vereringest ja inimene kaotab umbes 15 sekundi jooksul teadvuse. Lahtised kehavedelikud (sülg) hakkavad keema, kuid keha sees paiknevad mitte, sest rakud ja nahk on piisavalt tugevad, et seista tekkivale aururõhule vastu. Loomkatsed on näidanud, et elu on võimalik päästa umbes 90 sekundi jooksul, kui ohver ei hoia hinge kinni, mis vaakumis võib lõppeda eluohtliku kopsutraumaga.

Tulevikuvisioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on peamiseks probleemiks skafandrite juures asjaolu, et sees paikneva ülerõhu tõttu on astronautidel end raske liigutada. Selle lahendamiseks on välja pakutud erinevadi versioone uutest (Bio-suit) skafandritest, mis omaksid ainult gaasiga täidetud kiivrit kuid ülejäänud kehale tagaks rõhu venivast materjalist liibuv kest. Selline skafander oleks praegustest palju kergem, võimaldaks astronautidel teha kiiremaid liigutusi ning tulevastel Marsi missioonidel keerukal maastikul töötada.

Skafandreid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]