Sputnik 1

Allikas: Vikipeedia
Sputnik 1
Sputnik asm.jpg
"Sputnik 1" koopia
Missioonitüüp teaduslik
Kaaslane Maa
Orbiidid 1400
Stardi aeg 4. oktoober 1957
Missiooni kestvus 92 ööpäeva
Mass 83,6 kg
Orbiidi elemendid
Inklinatsioon 65,1°
Apogee 947 km
Perigee 228 km
Tiirlemisperiood 96,17 min


Sputnik 1 (vene keeles Спутник 1) oli esimene Maa tehiskaaslane. Ta startis NSV Liidust 4. oktoobril 1957.

Maa tehiskaaslase lennutamine madalale Maa orbiidile tähistas inimkonna jaoks kosmoseajastu algust.

Tehiskaaslasel oli kerakujuline, 0,58-meetrise läbimõõduga hermeetiline korpus, mille külge oli kinnitatud neli antenni pikkusega 4 ja 2,9 meetri. Raadiosaatjad töötasid sagedusel 20,005 MHz ja 40,002 MHz. Pardal olevad akud võimaldasid aparatuuril töötada kolm nädalat.

Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust. Mõõtmisi lihtsustas kaaslase kerakujulisus. Saadi ka andmeid raadiosignaalide leviku kohta ionosfääris.

Tehiskaaslase lennuparameetrite põhjal kontrolliti mitmesuguseid kosmoselennuga seotud teoreetilisi arvutusi. Kaaslase sisetemperatuuri mõõdeti tundlike anduritega, mis edastasid mõõtetulemused Maale raadiosignaalide vahepauside pikkuse muutmise teel. Järgmine tehiskaaslane "Sputnik 2" saadeti välja juba 3. novembril 1957. aastal, pardal koer Laika.