Orbiit

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib astronoomia mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Graafi orbiit; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Jõhvi JK Orbiit.

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja sissepoole kiirendus.

Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Näiteks võib keha tiirelda ümber Galaktika keskme või Maa ja Kuu ühise raskuskeskme. Kahe keha probleemile vastaval juhul on orbiit ringjoon või ellips, muudel juhtudel orbiidid ei sulgu, vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud häiritusega.

Orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi - peatelge, ekstsentrilisust, kallet, sõlmi ja apsiide - nimetatakse orbiidi elementideks.

Tehiskehade orbiite uurib astrodünaamika, looduslike taevakehade omi uurivad taevamehaanika ja stellaardünaamika.

Geotsentrilised orbiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Geotsentriline orbiit

Geotsentrilised orbiidid on orbiidid ümber planeet Maa. Kuigi teoreetiliselt on lõputult palju erinevaid orbiite, on nad jagatud kasulikkuse ja omaduste järgi rühmadeks.[1]

Maa-lähedased orbiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maa-lähedane orbiit
Rahvusvaheline kosmosejaam Maa-lähedasel orbiidil.

Maa-lähedased orbiidid on 200 km kuni 3 000 km kõrgusel. Maa-lähedastel orbiitidel kaitseb Maa magnetväli tehiskaaslasi kosmilise kiirguse ja päikesetuule eest. Maa lähedal saab teha hea resolutsiooniga pilte, seepärast kasutatakse Maa-lähedasi orbiite kaugseireks ja kosmoseluureks.

Enim kasutatud Maa-lähedane orbiit on polaarorbiit. Polaarorbiidi kalle on 90° lähedal. Polaarorbiidil satelliit lendab üle pooluste ja ekvaatorist risti üle. Satelliidi all maakera pöörleb ja nii on võimalik ilma orbiiti muutmata ära katta kogu maapind.

Geostatsionaarne orbiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Geostatsionaarne orbiit

Geostatsionaarne orbiit on 35 786 km kõrgusel asuv 0° kaldega orbiit, millel asuvad tehiskaaslased on Maalt vaadates alati sama koha peal. Satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on ~24 tundi. Geostatsionaarne orbiit on kasulik, sest seal olevate tehiskaaslastega side pidamiseks ei pea antenni suunda muutma. Orbiiti kasutataks satelliittelevisiooni edastamiseks ja satelliitsideks.

Keskmised orbiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskmised orbiidid asuvad madalate Maa orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel, umbes 20 000 km kõrgusel. Orbiitidel olevate satelliitide tiirlemisperiood on umbes 12 tundi. Kasutatakse peamiselt satelliitnavigatsiooni satelliitide jaoks, näiteks GPS, GLONASS ja Euroopa Galileo

Selenotsentriline orbiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Selenotsentriline orbiit

Selenotsentriline orbiit on ümber Kuu tiirleva keha orbiit. Kuu-lähedased orbiibid, mis on vähem kui 100 kilomeetri kõrgusel, on kõige huvipakkuvamad Kuu pinnase uurimisel. Selenotsentrilistel orbiitidel on probleeme orbiidi püsivusega ning ainult vähesed "jäätunud" orbiidid võimaldavad pikaajalist tiirlemist ümber Kuu.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaupo Voormansik. Orbitaalmehaanika I. (PDF) Kasutatud 28.01.2013.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaupo Voormansik - Orbitaalmehaanika I