Universum

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kosmoloogilisest Universumi-mõistest; universumimõiste kohta matemaatikas ja loogikas vaata artiklit Universum (matemaatika); ajakirja kohta vaata artiklit Universum (ajakiri)

Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.

Universumi paisumine pärast Suurt Pauku
Tükike Universumi sügavusest Hubble'i teleskoobist vaadatuna

21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Tänapäeva dateeringute järgi toimus Suur Pauk umbes 13,7 miljardit aastat tagasi (varasemate dateeringute järgi 15 miljardit aastat tagasi või 17,1 miljardit aastat tagasi).

Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps).

Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega.

Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks.

Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumeenergiast ja tumeainest, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega võimalik näha[1].

Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes −270° C).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]