Eesti meedia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti meediasüsteem)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti ajakirjandusest; meediakontserni kohta loe artiklist AS Eesti Meedia.
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist.
Palun aita artiklit toimetada.
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.

Eesti meediasüsteemi on mõjutanud nii Nõukogude okupatsiooni aegne tsensuur aastatel 1944–1991 kui ka 1990ndate alguses Eesti meediatööstuse ameerikaliku liberaalse infoturu mudeli omaks võtmine. Selle järgi on info eelkõige müügiartikkel, indiviidi kui tarbija vajaduste rahuldaja ning tema kvaliteet sõltub tarbijate maitsest ja nõudlusest. Meedia eelistustelt on eestlastel 4 lemmiktegevust (eelisjärjekorras): teleri vaatamine, raadio kuulamine, internetikasutus, paberlehtede lugemine.

Sisukord

[redigeeri] Trükimeedia

1980ndate lõpus oli Eesti meediasüsteemile omane tormiline uute väljaannete teke kui ka nende kadumine: 1988-1992 tekkis Eestis 497 uut väljaannet, millest tänaseni on alles vaid 3[1].

[redigeeri] Ajalehed

Suurimad päevalehed on:

  • Postimees (üleriigiline): tiraaž: 58 700 (aprill 2010)
  • Õhtuleht (üleriigiline): tiraaž: 55 200 (aprill 2010)
  • Eesti Päevaleht (üleriigiline): tiraaž: 34 200 (aprill 2010)
  • Äripäev (üleriigiline majandusleht): tiraaž: 13 500 (aprill 2010)
  • Pärnu Postimees (maakonnaleht): tiraaž: 13 500 (aprill 2010)
  • Postimees vene keeles (üleriigiline): tiraaž: 11 800 (aprill 2010)
  • Sakala (maakonnaleht): tiraaž: 9600 (aprill 2010)
  • Virumaa Teataja (maakonnaleht): tiraaž: 7100 (aprill 2010)
  • Põhjarannik/Severnoye Poberezhye (maakonnaleht): tiraaž: 7100 (aprill 2010)

Suurimad nädalalehed on:

[redigeeri] Ajakirjad

2009. aasta seisuga on aktiivseimad lugejad vanuserühmas 30-39, passiivseimad lugejad on vanuserühmas 50-59. Ajakirjade lugejaskonnast moodustavad 2/3 naised. Rohkem tarbivad ajakirju ka kõrgema sissetulekuga inimesed.

Suurimad ajakirjad:

  • Hooaeg (Kaubamaja kliendid)
  • Kroonika (Naisteajakiri)
  • Kodu ja Aed (Koduajakiri)
  • Eesti Naine (Naisteajakiri)
  • Kodukiri (Koduajakiri)
  • Tehnikamaailm (Meesteajakiri)
  • Pere ja Kodu (Koduajakiri)
  • Kodutohter (Terviseajakiri)
  • Naised (Naisteajakiri)
  • Nädal (Teleajakiri)
  • Tervis+ (Terviseajakiri)
  • Cosmopolitan (Naisteajakiri)
  • Aed (Koduajakiri)
  • Anne ja Stiil (Naisteajakiri)

[redigeeri] Televisioon

Eestis on kokku 5 üleriigilist eestikeelset telekanalit, aga samal ajal ollakse ka rahvusvaheliste telekanalite mõjuväljas. 1. juulil 2010 lõpeb Eesti täielik üleminek digilevile ning vana analoogtelevisioon lülitatakse välja.[2]

Televisiooni tarbimist Eestis iseloomustab rahvuslik eristumine. Eestlased kasutavad rohkem kohalikke eestikeelseid ja rahvusvahelisi kanaleid, mitte-eestlased aga kohalikke venekeelseid ja Venemaa kanaleid.[3] Eestil puudub venekeelne avalik-õiguslik telekanal. Märtsis 2010 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 19 minutit päevas. Eestlased veetsid telerite ees 4 tundi ja 5 minutit, mitte-eestlased 4 tundi ja 49 minutit päevas. Viimasel kümnel aastal on vaatamisaeg pigem kasvanud.

Kolme suurima telekanali lühike tutvustus:

  • ETV - Avalik-õiguslik telekanal, mille programm on suunatud kõikidele Eesti elanikele, sealhulgas erinevatele sotsiaaldemograafilistele vähemusrühmadele. Oma saadete osakaal on suur. Kanalit on võimalik jälgida otseülekandena internetis; saateid võimalik vaadata koduleheküljelt arhiivist. Tütarkanal on ETV2.
  • Kanal 2 - Eratelekanal, mille programm on peamiselt meelelahutuslik ja kommertslik. Oma saadete osakaal on väike. Saateid võimalik vaadata koduleheküljelt arhiivist. Tütarkanal on Kanal11.
  • TV3 - Eratelekanal, mille programm on meelelahutuslik ja kommertslik. Oma saadete osakaal on väike. Saateid võimalik vaadata koduleheküljelt arhiivist. Tütarkanal on Kanal6.

[redigeeri] Raadio

Eestis tegutseb 34 raadiojaama. Neist 5 on avalik-õiguslikud, 4 mittetulunduslikud ja 25 kommertsjaamad (need jagunevad omakorda üle-eestilisteks ja regionaalseteks) ja 11 kohalikku jaama. Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media.

Avalik-õiguslikud (ERR) raadiokanalid on :

Eraraadiokanalid jagunevad:

Lisaks on veel hulk väiksemaid raadiogruppe, mis on esindatud ühe regionaalraadiojaamaga.

Kuulatuimad raadiojaamad 02.09.2009 - 01.12.2009 kogu elanikkonnast:

  1. Vikerraadio 324 000 kuulajat nädalas
  2. Sky Plus 303 000 kuulajat nädalas
  3. Raadio Elmar 261 000 kuulajat nädalas

Kuulatuimad raadiojaamad 2009. aastal mitte-eestlaste seas:

  1. Raadio 4 193 000 kuulajat nädalas
  2. Russkoje Radio 174 000 kuulajat nädalas

Üldtendentsina võib märgata raadiokanalite programmide muutumist aina meelelahutuslikumaks ning kergekaalulisemaks. Kuigi Eesti Raadio (nt Vikerraadio, Klassikaraadio) üritavad hoida intellektuaalset ja tõsisemat joont (uudised, jutusaated, harivad ja silmaringi laiendavad saated), on ka nendes muusika ja meelelahutuse osakaal kasvanud. Erajaamad seevastu panustavadki meelelahutusele ja muusikale.

Mitte-eestlased kuulasid 2009. aastal raadiot 3 tundi ja 36 minutit, siis võrdlevalt eestlased kuulasid 2009. aastal raadiot 4 tundi ja 8 minutit.

[redigeeri] Internet

Leibkonnad, kus on interneti võimalus olemas, on iga aastaga tõusnud. 2007. aastal oli leibkondade arv üle 285 000, kahe aastaga tõusis see arv 65 000 võrra. Osatähtsus vastava elukohaga leibkondades on kasvanud 52,9%-lt 63%-ni.[4] Võrreldes 2005. aastaga on 2009. aastal kasutajatehulga kasvamine aeglustunud: vanuses 6–74 eluaastat oli aastal 2009 internetikasutajaid 861 000. Eriti vähe interneti kasutajaid on vanusegrupis 65–74 eluaastat, kus osatähtsus rühmast on 13,7%. Eesti on Euroopas erandlik riik selle poolest, et naiste hulgas on interneti kasutajate osakaal suurem kui meeste hulgas. Avalikke internetipunkte on Eestis 471[5].

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Peeter Vihalemm. Eesti meediakasutus ja meediasüsteem Eestis 1965 - 2004, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
  2. ↑ http://www.eesti.ee/est/
  3. ↑ Triin Vihalemm (1999). Nõudlus venekeelsete meediatoodete järele.Peeter Vihalemm. Eesti meediakasutus ja meediasüsteem Eestis 1965 - 2004, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
  4. ↑ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=IT201&ti=KODUSE+INTERNETI%2D%DCHENDUSEGA+LEIBKONNAD+ELUKOHA+J%C4RGI&path=../Database/Majandus_regionaalne/05Infotehnoloogia/04Infotehnoloogia_leibkonnas/&lang=2
  5. ↑ http://www.kontakt.ee/listing.php?&kw=Internetipunktid&adr=&region=&akood=&city=&street=&fromnr=0&tonr=0&filter=&orderBY=&zip=&telefon=&regnr=&pp=2&parent=&otsityp=&lk=9

[redigeeri] Kasutatud kirjandus

  • TNS Emori meediauuringud. (2008, 2009). URL (kasutatud mai 2010) www.emor.ee
  • TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringud. (2005-2010). URL (kasutatud mai 2010) http://www.emor.ee
  • TNS Emor, Raadioauditooriumi Päevikuuring 2009

[redigeeri] Välislingid

v • a • r
Euroopa meediasüsteem
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_meedia&oldid=2796551"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad