Läti meedia

Allikas: Vikipeedia

Läti meedia on Läti massimeediakanalite – trükiajakirjanduse, raadio, televisiooni ja interneti süsteem. Nii nagu mujal Euroopas domineerib ka Lätis kaksikjaotusega meediasüsteem: kõrvuti eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia.

Ajalehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lätis on kaks riigile kuuluvat ajalehte – Likuma Varda ja Latvijas Vēstnesis, mis avaldavad peamiselt ametlikke protokolle valitsuse tegevusest ning otsustest [6].

Suurima tiraaži ning levikuga päevalehte Diena avaldab Diena meediagrupp [7]. Ettevõte annab välja nii riiklikku ja regionaalseid ajalehti kui ka ajakirju ja raamatuid. Diena meediagrupp annab välja ka Dienas Biznessi, mis on riigi suurim ärileht. Dienas Bizness tegutseb kahe äriinfo veebilehega, korraldab konverentse ning publitseerib äriteemalisi käsiraamatuid.

Suurimad päevalehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läti suurimad päevalehed:[1]

  • Diena – Dienas Mediji – Diena.lv – 18 277 tellijat (2009 detsember) - üldteemad
  • Dienas bizness – Dienas Bizness – Db.lv – 7071 tellijat (2009 detsember) – äri
  • Latvijas Avīze – Lauku Avīzes – La.lv – 26 077 – riik, põllumajandus
  • Latvijas Vēstnesis – Latvian Journal – Lv.lv – 1236 – riik ja valitsus
  • Neatkarīgā Rīta Avīze – Medijunams – Nra.lv – 10 433 – riik, ühiskond, välisuudised

Omandisuhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aastaks oli peaaegu kogu lätikeelne mitteriiklik meedia välismaiste ettevõtete omanduses. Suurim päevaleht Diena kuulub Bonnier Gruppile, mis on rahvusvaheline Rootsi ettevõte. Bonnier Grupp kontrollib umbes üht kolmandikku kohalikest ajalehtedest ja uudisteagentuuri Baltic News Service.

Ajalehtedel Neatkariga Rita Avize ja Vakara Zinas on sama omanik, mis naftakontsernil Ventspils Nafta. Latvijas Avize, mis on samuti üks juhtivamaid ajalehti, allub Ventbunkersile, mis kuulub Madalmaades asuvale välismaisele firmale.

Juhtivad venekeelsed ajalehed Vesti Segodnya, Chas ja Telegraf on lätlaste omanduses. Nende piiratud lugejaskond ja tasuvus ei ole välismaiseid firmasid meelitanud ajalehti ära ostma. Telegraf küll müüdi, aga uute omanike seas on ka endine Läti välisminister Janis Jurkans.

2009. aastal müüs Bonnier Business Press Läti meediagrupi AS Diena; uueks omanikuks sai Nedela S.A., mida juhib ajalehe Diena endine tegevdirektor Aleksandrs Tralmaks. AS Diena avaldab suurima leviga päevalehte Diena ja äripäevalehte Diena’s Bizness.

Ajalehtede arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005 2006 2007 2008 2009
Kõik päevalehed 23 22 20 19 19
Tasulised päevalehed 22 21 18 17 17
- millest riiklikud 14 13 10 10 10
-millest kohalikud ja regionaalsed 8 8 8 7 7
Tasuta päevalehed 1 1 2 2 2
- millest regionaalsed ja kohalikud 1 1 2 2 2
Kõik muud ajalehed 71 89 104 104 88
- millest tasulised 64 81 98 98 74
---Tasulised riiklikud 29 36 44 44 34
---Tasulised regionaalsed ja kohalikud 35 45 54 54 40
- millest tasuta 7 8 6 6 14
---tasuta riiklikud 1 2 4 4 2
---tasuta regionaalsed ja kohalikud 6 6 2 2 12

Allikas: World Press Trends 2010

Ajalehtede keskmine tiraaž ühe numbri kohta (tuhandetes)[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005 2006 2007 2008 2009
Kõik päevalehed 448 424 436 370 340
Tasulised päevalehed 348 321 236 230 220
- millest riiklikud 297 273 187 188 180
-millest kohalikud ja regionaalsed 51 48 49 42 40
Tasuta päevalehed 42 103 200 140 120
- millest regionaalsed ja kohalikud 42 103 200 140 120
Kõik muud ajalehed 940 1161 1818 1762 -
- millest tasulised 538 729 1285 1062 -
---Tasulised riiklikud 331 432 940 761 -
---Tasulised regionaalsed ja kohalikud 207 220 345 213 -
- millest tasuta 402 412 533 700 -
---tasuta riiklikud 115 112 420 213 -
---tasuta regionaalsed ja kohalikud 187 300 113 487 -

Allikas: World Press Trends 2010

Auditooriumi hõlmatus ajalehega (2009)[muuda | redigeeri lähteteksti]

 %
Kõik täiskasvanud 34
Mehed 34
Naised 34
Majapidamise peamine poeskäija 35

Allikas: World Press Trends 2010

Lugejate hulk (tuhandetes)[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005 2006 2007 2008 2009
Kõik päevalehed 818 849 802 721 612
Kõik tasulised päevalehed 818 701 640 562 517
Kõik tasuta päevalehed - 287 299 272 156

Suurimad ettevõtted, mis ostavad reklaami ajalehtedesse (2009)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reklaamija Kulu (Läti lattides, tuhandetes)
Maxima 379,7
Bite 289,8
Tele2 287,6
LMT 218,4
PTA 178,8
DNB Nord 124,5
Studio Moderna 110,0
Swedbank 100,5
Parex 98,1
Lattelecom 76,6

Allikas: World Press Trends 2010

Üleriigilised ajalehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Diena
  • Dienas bizness
  • Latvijas Avīze
  • Latvijas Vēstnesis
  • Neatkarīgā Rīta Avīze
  • 5 min
  • Rītdiena

Regionaalsed ajalehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alūksnes Ziņas
  • Auseklis
  • Banga
  • Bauskas Dzīve
  • Brīvā Daugava
  • Čekeme Avīze - Liepāja
  • Druva
  • Dundadznieks
  • Dzirkstele
  • Ezerzeme
  • Iecavas Ziņas
  • Jūrmalas Ziņas
  • Kursas Laiks
  • Kurzemes Reklāma
  • Kurzemes Vārds
  • Kurzemnieks
  • Latgales Laiks
  • Ludzas Zeme
  • Malienas Ziņas
  • Neatkarīgās Tukuma Ziņas
  • Novadnieks
  • Ogres Vēstis
  • Ogres Ziņas
  • Olaines Avīze
  • Olaines Balss
  • Rēzeknes Vēstis
  • Rīgas Apriņķa Avīze
  • Saldus Zeme
  • Siguldas Elpa
  • Staburags
  • Stars
  • Talsu Vēstis
  • Tukuma Ziņotājs
  • Vaduguns
  • Ventas Balss
  • Zemgales Ziņas
  • Ziemeļlatvija
  • Novaya Gazeta

Tabloidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Rīgas Balss
  • Vakara avīze Vakara ziņas

Venekeelsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Digital Times
  • Argumenty i Fakty
  • Biznes & Baltiya
  • Vesti segodnya
  • Telegraf
  • Chas

Ingliskeelne[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • The Baltic Times

Läti veebiajalehed (2011): [8][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Auseklis (läti)
  • Baltic Times (inglise)
  • Biznez i Baltija (vene)
  • Chas (vene)
  • Diena (läti)
  • Dzirkstele (läti)
  • Kapitala (läti)
  • Kurzemes Vards (läti)
  • Kurzemnieks (läti)
  • Latgales Laiks (läti, vene)
  • Latvietis Latvija (läti)
  • Latvijas Avize (läti)
  • Latvijas Vestnesis (läti)
  • Lauku Avize (läti)
  • Million (vene)
  • Neatariga Rita Avize (läti)
  • Novaya Gazeta (vene)
  • Ogres Zinas (läti)
  • Saldus Zeme (läti)
  • Staburags (läti)
  • Zemgales Zinas (läti)
  • Telegraf (vene)
  • Vesti Segodnya (vene)

Raadio[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksperimentaalse raadioga tehti Lätis algust 1920. aastate alguses. Ringhäälinguline firma Läti Raadio loodi alles 1925. aastal. Esialgu piirdus auditoorium 331 kuulajaga ning saateid lasti eetrisse kaks tundi päevas. Järk-järgult hakkas raadio sisu järjest laiendama, hakati kirjutama omi uudiseid ning raadio hakkas täitma ka kasvatuslikku funktsiooni. 1940. aastate lõpuks oli kliente juba ligi 157 000.[2]

Pärast Läti iseseisvuse taastamist hakkasid kerkima eraraadiojaamad. Esimene eraõiguslik raadiojaam oli Raadio Sigulda. Esimene üleriigiline raadio Raadio SWH loodi 1993. aastal. 2009. aastaks oli Lätis 43 raadioorganisatsiooni. Kõige enam on Lätis meelelahutusliku sisuga raadiojaamu.

Avalik-õiguslikule Läti Raadiole (Latvijas Radio) kuulub neli raadiokanalit, SWH Grouppi kuulub kolm, Super FM-i kuulub kolm ja MIX-ile, mis keskendub venekeelsele auditooriumile, kuulub neli kanalit.[3]

1994. aastal veetis keskmine läti inimene keskmiselt kolm tundi raadiot kuulates, samas kui 2004 kuulati raadiot kuni 4,5 tundi.

2011. aasta esimestel kuudel olid kolm kõige kuulatumat raadiot Lätis Raadio Läti 2 (24 protsenti) ja Raadio Läti 1 (12 protsenti), mis on mõlemad riiklikud radiokanalid ja Radio Skonto (7 protsenti), mis edastab Riias ja on rebroadcast Lätis.[4]

Avalik-õiguslikud raadiokanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Latvijas Radio 1 - uudiste- ja juturaadio, Latvijas Radio, kanal hõlmas 2011. aasta talvel 12% kogu raadio auditooriumist.
  • Latvijas Radio 2 - lätikeelse muusika raadio, Latvijas Radio, 2011. aasta talvel hõlmas TNS andmetel 24% kogu raadio auditooriumist.
  • Latvijas Radio 3 Klasika – Läti ja välismaa klassikaline, kaasaegne ja džässmuusika, Latvijas Radio, raadiokuulajaskonnast eelistas 2011. aasta talvel Latvijas Radio 3 Klasikat 1%.
  • Latvijas Radio 4 Doma laukums - Läti rahvusvähemustele suunatud venekeelne raadiojaam, edastab info-ja analüüsi Läti poliitilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest elust, muusikast ja noortest.
  • Latvijas Radio 5 ehk Radio NABA/Saeimas kanāls jaguneb kaheks osaks: Radio NABA ja Saeimas kanāls. Radio NABA on noortele suunatud Läti Ülikoolis tehtav raadiojaam, alternatiivne muusika. Saeimas kanāls on parlamendi istungeid kuulajateni toov raadiokanal. Parlamendi istungitevälisel ajal tegutseb Radio NABA.

Allikas: Latvijas Radio [9][10]

Populaarsemad eraõiguslikud raadiojaamad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • European Hit Radio – kõige uuemad hitid.
  • Radio Skonto – kõige uuemad hitid ja uudised.
  • Radio 101 – kaasaegne raadio eelkõige täiskasvanutele.
  • Radio SWH – kaasaegne muusika ja uudised.
  • Radio SWH + - Radio SWH venekeelne laiendus.
  • Radio SWH Rock – Rock/Active rock’ile keskenduv formaat.
  • Star FM – kõige uuemad, kohalikud ja vanad hitid.

Rahvuslikud raadiokanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Latvian Christian Radio – kristlikud uudised, jutuajamised, analüüsid ja muusika.

Kohalikud raadiokanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alise + - Daugavpilsis, venekeelne raadiokanal.
  • Kurzemes Radio – Kurzeme, kaasaegne muusika ja uudised.
  • Latgolys radeja – Latgalian, dialektiga muusika- ja jutukanal.
  • Progressive FM – Cēsises tehtav, elektrooniline muusika.
  • Radio 1 Jēkabpils – Jēkabpils, meelelahutuslik muusika.
  • Radio 3 - Cēsis.
  • Radio Ef-Ei – Rēzekne, muusika ja jutukanal.
  • Rietumu Radio – Liepāja.

Televisioon Lätis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lätis on kaks avalik-õiguslikku telekanalit – LTV1 ja LTV7. Lisaks on Lätis 13 erakanalit ning 23 regionaalset telekanalit. Esimene teleülekanne toimus Lätis 6. novembril 1954. Värvitelevisioon jõudis Lätisse 1974. aastal. Aastal 2010 läks Läti täielikult üle digitelevisioonile. 98% Läti peredest omab vähemalt üht telerit. Keskmiselt veedab üks lätlane teleri ees 4 tundi ja 41 minutit päevas (mai 2010)[5].

Avalik-õiguslikud kanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • LTV1
  • LTV7

Erakanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • TV3
  • TV3+
  • TV6
  • LNT
  • TV5 Rīga
  • Nickelodeon Russia
  • Pirmais Baltijas Kanāls
  • TV XXI
  • MTV Europe
  • OE TV
  • LMK - Latvias Mūzikas kanāls
  • LZK – Latvijas Ziņu kanāls
  • TV24

Regionaalsed kanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Liepāja – TV Dzintare
  • Cēsu – Lemon TV (Vidzemes TV)
  • Latgalia – LRT
  • Ventspils – VTV
  • Ogre – OTV
  • Daugavpils – TV Miljons
  • Daugavpils – TV DAUTKOM (kaabeltelevisioon)
  • Valmiera – Valmieras TV
  • Viļāni – TV Viļāni
  • Aizpute – Aizputes TV
  • Dagdas – Dagdas TV
  • Gulbenes – Gulbenes TV
  • Kuldīgas - Kuldīgas Televīzijas Sabiedrība
  • Līvānu - Līvānu TV
  • Rēzeknes - Rēzeknes TV
  • Rūjienas - Rūjienas TV
  • Viesītes - Sēlijas NTV 6
  • Skrundas - Skrundas TV
  • Smiltene – Smiltenes TV
  • Talsi – Talsu TV
  • Mālpils – TV Spektrs
  • Jēkabpils - Vidusdaugavas televīzija
  • Dobeles - Zemgales novada televīzija

Interneti kasutamine Lätis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lätis oli 2010. aastal 1 503 400 internetikasutajat, mis on 67,8% Läti rahvaarvust. 2007. aastal oli internetikasutajaid 47% rahvastikust.

Aasta Internetikasutajaid Rahvaarv Protsent elanikkonnast
2000 150 000 2 318 400 6,5%
2003 310 000 2 290 100 13,5%
2005 810 000 2 293 246 35,3%
2006 1 030 000 2 279 366 45,2%
2007 1 070 800 2 279 366 47%
2010 1 503 400 2 217 969 67,8%

Allikas: Internet World Stats [11]

Võrreldes 2009. aastaga oli regulaarsete internetikasutajate arv 2010. aastaks tõusnud 5%. Kõige rohkem suurenes interneti kasutamine vanuserühmas 40-49, tõus oli 13%. Interneti kasutamise tõusu täheldati ka Riia elanike (9%), töötavate inimeste (8%) ja muude rahvuste seas (7%). 2010. aastal oli 60%-l majapidamistest püsiv internetiühendus, mis on 4% enam kui 2009. aastal [12]. 2009. aastal oli kõikidel Läti koolidel internetiühendus. Global Library Initiative fondi toel varustati 2006. aastal kõik Läti 874 avalikku raamatukogu arvutite ja internetiühendusega [13].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Press Reference http://www.pressreference.com/Ky-Ma/Latvia.html (Kasutatud mai 2011)

2. Diena http://www.diena.lv/# (Kasutatud mai 2011)

3. Latvian Press Publishers Association http://www.lpia.lv/eng/?id=13 (Kasutatud mai 2011)

4. Wikipedia: list of newspapers in Latvia http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_newspapers_in_Latvia (Kasutatud mai 2011)

5. eNews Reference http://www.enewsreference.com/newspaper/latvi.htm (Kasutatud mai 2011)

6. Media Landscape: Latvia http://www.ejc.net/media_landscape/article/latvia/ (Kasutatud mai 2011)

7. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_parmums.htm (Kasutatud mai 2011)

8. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_reitingi.htm (Kasutatud mai 2011)

9. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_frekvences.htm (Kasutatud mai 2011)

10. Latvijas Radio http://www.latvijasradio.lv/lapas/lv_parmums.htm (Kasutatud mai 2011)

11. Wikipedia: list of radio stations in Latvia http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_radio_stations_in_Latvia (Kasutatud mai 2011)

12. Media Landscape http://www.ejc.net/media_landscape/article/latvia/ (Kasutatud mai 2011)

13. Internet World Stats http://www.internetworldstats.com/eu/lv.htm (Kasutatud mai 2011)

14. Baltic News Network http://bnn-news.com/65-latvia%E2%80%99s-population-internet-8706/ (Kasutatud mai 2011)

15. International Telecommunication Union http://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/ind/D-IND-WTDR-2010-PDF-E.pdf (Kasutatud mai 2011)