Sakala (ajaleht)

Allikas: Vikipeedia
Sakala
Tüüp Päevaleht

Omanik AS Ühinenud Ajalehed
Peatoimetaja Hans Väre (alates 1. detsember 2011)
Uudistetoimetaja Marko Suurmägi
Arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe
Sporditoimetaja Madis Luik
Asutatud 1878
Keel Eesti
Toimetus Tartu tn 8, 71020 Viljandi
ISSN 1406–4014

Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1865. aastal hakkas Carl Robert Jakobson saatma kaastööd Eesti Postimehele ning hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele.

1868. aastal jäi rahuldamata tema taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht.

1871. aastal sulges Johann Voldemar Jannsen Postimehe veerud oma kaastöölistele Jakobsonile ning Jakob Hurdale. Põhjuseks nende poolt avaldatud artiklid, mis kritiseerisid avalikult baltisakslasi ja nõudsid eestlastele võrdseid õigusi. Venestamise mõju kasvamist kartev ja sakslastega hästi läbi saav Jannsen võttis seejärel alahoidliku suuna ning baltisakslaste nõudmisel nad kaastööliste seast ka eemaldati. Samal aastal Tallinna kolides esitas Jakobson taotluse ajalehe Edasi väljaandmiseks, kuid jäi vastuseta. Samuti lükati tagasi mitmeid teisigi tema esitatud taotlusi.[1]

1877. aastaks oli omakeelsete ajalehtede olukord muutunud soodsamaks ja taotlus ajalehe Sakala väljaandmiseks Viljandis rahuldati. Arvatakse, et selle õnnestumise taga olid Jakobsoni head suhted Johann Köleriga.[2]

1878. aasta 11. märtsil ilmus Viljandis Sakala esimene number.[3]

Sakala väljaandmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas talurahva elu ja tegemisi ning teavitas erinevatest probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning võitles selle kaotamise vastu. Ajalehes nõuti eestlastele ka suuremaid õigusi, kritiseeriti kehtivat agraarkorraldust ja seisuslikke asutusi ning taotleti ajakohaseid reforme. See ei meeldinud aga baltisaksa aadlikele, kelle pealekaebuste tõttu suleti ajaleht kaheksaks kuuks. Kohtuprotsesside tulemusena suleti lehte veel ka hiljem mitmeid kordi. Seda tehti peamiselt artiklite tõttu, mis kritiseerisid võime.[1][2][4]

Paljud avaldatud artiklid käisid otseselt ka kiriku pihta, sest Jakobson nägi vajadust kirik riigist lahutada. Näiteks nõudis ta rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. Selle tulemusena tekkis vaenulik õhkkond ka usutegelastega.[2]

Sakala toimetusehoone aastatel 1880–1882

Pärast esmakordset sulgemist taas ilmuma hakates sai Sakalast rahvusluse peamine häälekandja. Oma aja kohta oli see kõige uuendusmeelseim ajaleht. Samuti oli tegemist Eesti kõige loetavama ja populaarsema ajalehega.[1][2]

Algusaastate trükiarvud olid järgmised:

Sakalal ei olnud puudust ka kaastöölistest ning kirjasaatjatest (umbes 900). Toimetuses töötasid näiteks Mihkel Veske, Ado Reinvald, Jaan Lipp, Jaak Järv, Jakob Kõrv ja Juhan Kunder.[2]

1882. aasta 7. märtsil (uue kalendri järgi 19. märtsil) suri kõigi jaoks ootamatult Jakobson. Pärast tema surma kaotas leht peagi oma juhtpositsiooni ning muutus lokaalse tähtsusega ajaleheks.[1][2]

1934. aastal kuulutasid vapsid ajalehele boikoti, mille eest Viljandi-Pärnu Rahukogu mõistis Eesti Vabadussõjalaste Liidult, Uute Aegade vastutavalt toimetajalt ja väljaandjalt 1500 krooni kahjutasu Sakala kirjastusühingu kasuks[5].

Lisaks ilmus Sakala Eesti NSV ajal nimede all nagu Punane Täht (19401941), Uus Sakala (1944) ja Tee Kommunismile (19501988). Kogu ülejäänud aja on ajaleht ilmunud siiski Sakala nime all.[2]

Samuti on olnud erinev ajalehe ilmumissagedus. 18781904 ilmus ajaleht vaid kord nädalas. Alates 1904. aastast kaks, ajavahemikus 19131931 kolm ja 19311941 kolm või neli korda nädalas. Lisaks on teada, et perioodil 19881994 oli selleks sageduseks kolm, 1995. aastal neli ning 1996. aastast alates viis korda nädalas.[2][6]

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on Sakala suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja loetavaim päevaleht Viljandimaal. Ilmumissageduseks on viis korda nädalas (teisipäevast laupäevani).[7]

Ajalehe toimetus asub Viljandis Tartu tänaval. Väljaandjaks on AS Ühinenud Ajalehed. Peatoimetajaks ajavahemikus 1. september 2005 kuni 1. detsember 2011 oli Eve Rohtla. Alates detsembrist on uueks peatoimetajaks Hans Väre. Juhatuse esimees on Peep Kala.[8]

Eesti Ajalehtede Liidu andmetel on viimase kümne aasta jooksul Sakala ühe kuu tiraaž peamiselt vähenenud. Viimase paari aasta jooksul on selle suuruseks olnud umbes 9000 – 10 000 lehte. Tellijate osakaaluks on ära toodud ligikaudu 91%. Ühe lehe mahuks on 12–16 lehekülge ning lisaks ilmub laupäevase lehe vahel telekava. Ajalehe kaanehinnaks on 0,50€.[9][10]

Lehes kajastatakse peamiselt kodumaakonna uudiseid, kuid sisaldab piisavas koguses ka Eestis ja Euroopas toimuvat. Lugejateni tuuakse uudiseid, reportaaže, olemuslugusid, intervjuusid ja portreesid kodukandi otsustajatest. Regulaarselt ilmuvad kultuuri-, maaelu-, majandus-, loodus-, tervise-, haridus-, tarbija-, aiandus-, noorte-, laste- ja huumorikülg ning ei puudu ka teravad arvamuslood ja diskussioonid. Lisaks on ajalehes olemas kultuuriürituste kalender Viljandis toimuvate sündmuste kohta. Nuputamishuviliste jaoks on ajalehes olemas ka ristsõna.[7]

2007. aastast alates annab Sakala kaks korda kuus välja tasuta lehte 1LEHT [10].

Lisaks paberkujule on Sakala kättesaadav ka tasulise (Sakala Pluss) ja tasuta veebi kaudu [10].

Kujundus ja päismik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalehe esikaane ülaosas paikneb vanamoodne ja kunstiline tiitlipea ehk päismik. Sellel on eriline tähendus eesti kultuuriloos. Päismiku kujundas Carl Robert Jakobsoni vend Eduard Magnus Jakobson pärast seda, kui Sakala oli saanud kauaoodatud loa viimaks ilmuda.[11]

Eduard Magnus kujundas lisaks päismikule ka lisalehtede ehistähtedega tiitlipead ning illustreeris ajalehte 1881. aastani nii maastike, linnavaadete kui ka portreid kujutavate puulõigetega [11].

Sakala kujundus üldiselt on ajaga siiski tunduvalt muutunud. Kuna algselt oli tegemist mustvalge ajalehega, siis paratamatult on olnud vajadust seda kaasajastada ja teha muudatusi. Artikleid tehtud muudatuste kohta on kajastatud ka Sakala veergudel.

Näiteks viidi muudatusi kujunduses sisse nii 2003. kui ka 2007. aasta lõpus. Uue kujunduse autoriks oli mõlemal korral Postimehe kujundustoimetaja Vahur Kalmre. Aastate jooksul on muudetud kujundus täisvärvis ajalehele kohasemaks, ülesehitus loogilisemaks ning üldilme õhulisemaks, lihtsamaks ja selgemaks. Samuti on ajaleht senisest jõulisem ja värvilisem ning sellele on antud aktiivsem väljanägemine. Lugejate kütkestamiseks on sisse toodud järjest enam visuaalseid elemente.[12][13]

Loomulikult on tekkinud diskussioone teemal, et kuidas sobivad omavahel kokku ajalooline päismik ja tänapäevane lehekujundus. Arutelu selle üle tekib igal aastal Eesti ajalehtede kujunduskonkursi raames. Žüriis esineb erinevaid arvamusi.[14]

On neid, kes näevad päismikus heas mõttes ajaloolist elementi. Mõne sõnul säilitavad ajalehed päisimikut näitamaks lugejale ennast kui pikaajalist ja usaldusväärset partnerit. Samuti oleks oluline jätkata vana päismikuga juba seetõttu, et Sakala nime taga on võimas traditsioon, suured nimed ja ajalugu.[14]

Teisalt võetakse seda aga iganenud märgina. Leitakse, et ajalooline peenejooneline lehepea ja tänapäevane robustne kujundus on täielikus esteetilises vastuolus.[14]

Samas on neid, kes näevad lahendust päismiku osalises ümberkujundamises [14].

Sellegipoolest on Sakala pälvinud näiteks auhinna parima esikülje eest 2001. aasta Euroopa ajalehtede kujundusvõistlusel, mida korraldavad Medium Magazin Saksamaalt, De Journalist Hollandist ja Der Österreichische Journalist Austriast. Aasta varem leidis Sakala esikülg äramärkimist ajalehekujundajate organisatsiooni ajakirja Design korraldatud ülemaailmselt võistlusel kuni 15 000 tiraažiga ajalehtede seas.[14]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ärkamisaeg: Carl Robert jakobsoni lugu. MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Martin Pentson. "SAKALA". Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  3. Karmen Vainu. C.R. Jakobsoni elu ja tegevus. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  4. Hans Kruus. Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.-83. a. Looming, nr 4/1929, Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  5. 1500 krooni kahjutasu. Vaba Maa, 4. märts 1934, nr. 53, lk. 5.
  6. Sakala : Viljandi maakonna päevaleht : asutanud C. R. Jakobson 1878. a. / Sakala Kirjastuse AS ; peatoimetaja Eve Rohtla. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  7. 7,0 7,1 SAKALA. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  8. Peeter Kümmel. Ühinenud Ajalehed hakkab kirjastama tasuta ajakirju SAKALA. Sakala, 27.10.2011. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  9. EALL liikmeslehtede keskmised tiraažid 2011. Eesti Ajalehtede Liit. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  10. 10,0 10,1 10,2 Sakala. AS Ühinenud Ajalehed. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  11. 11,0 11,1 Eve Rohtla. Sakala päismiku kujundas Jakobsoni vend. Sakala, 22.03.2003. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  12. Eve Rohtla. Õhulisem, lihtsam ja selgem. Sakala, 16.12.2003. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  13. Eve Rohtla. "Sakalal" on homsest uus kujundus. Sakala, 28.11.2007. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 Eve Rohtla. Kas "Sakala" ajalooline päismik ja tänapäevane lehekujundus sobivad kokku?. Sakala, 22.03.2003. Kasutatud 03.11.2011. (eesti)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]