Soome meedia

Allikas: Vikipeedia

Soomes meediasüsteemis eksisteerivad kõrvuti era- ja avalik-õiguslik meedia. Kakskeelse riigisüsteemi tõttu on põhilised sihtrühmad soome- ja rootsikeelne elanikkond ning lisaks saamikeelne vähemus. Trükimeedia on Soomes ajalooliselt vanim ja siiani populaarseim meedium, samas kui viimastel aastatel[millal?] on trükiajakirjanduse tiraažid valdavalt languses. Tehnoloogiliselt on iseloomulik televisiooni- ja raadiojaamade digitaalne edastus ning viimastel aastatel[millal?] toimunud kiire interneti areng.

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes on kaks suuremat ajakirjandusväljaannete rühma, ajalehed (sanomalehdet) ja ajakirjad (aikauslehdet), mis jagunevad veel omakorda mitmeks alarühmaks. Ajalehed saab liigitada päevalehtedeks (ilmuvad 7 korda nädalas), kohalikeks ajalehtedeks ja muudeks ajalehtedeks (nt õhtulehed nagu Iltalehti).

Peamised ajalehed ja nende suunitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Üleriigilisi ajalehti on Soomes kaks: Iltasanomat ja Iltalehti. Ülejäänud on üldjuhul maakondlikud väljaanded, mis on oma regioonis kõige loetavamad, nagu näiteks Helsingin Sanomat. Seda lehte tellitakse ka muudes regioonides peale Uusimaa (maakond, kus paikneb pealinn Uusimaa ning Helsingin Sanomat on seetõttu suurima lugejaskonnaga päevaleht. Maakondades levivad väljaanded kirjutavad põhiliselt piirkondlikest sündmustest, kuigi kajastamist leiavad nii riiklikud kui ka välisuudiseid. Piirkonnalehed on näiteks ka Aamulehti (Tampere regioon), Kaleva (Oulu regioon), Karjalainen (Joensuu ja Ida-Soome piirkond), Turun Sanomat (Turu regioon), Lapimaal ilmuv Lapin kansa ja paljud teised.

Tiraažid ja loetavus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalehtede kogutiraaž eelmise aasta seisuga oli 2 896 182[1]. Tiraažide üldtendents kipub olema languses.

Ajalehtede kogulevikust moodustavad üle poole nädalas iga päev ilmuvad päevalehed. Suurima tiraažiga on neist [2] Helsingin Sanomat (397 838), Aamulehti (135 293), Turun Sanomat (109 504), Kaleva (80 826) ja Keskisuomalainen (71 777). Kohalikest päevalehtedest domineerivad Länsi-Uusimaa (13 456), Itä-Häme (11 215), Västra Nyland (10 960), Warkaude leht (10 811) ja Alasatakunta (10 453). Teistest vaadeldud lehtedest on märkimisväärsed Ilta-Sanomat (152 948), Iltalehti (112 778), Maaseudun Tulevaisuus (83 044), Kauppalehti (78 731) ja Kotimaa (39 743).

2009. aasta jaemüügi andmete põhjal saab öelda, et kõige rohkem kasvas väljaannete Ylöjärven Uutiset, Rannikkoseutu, Kalajoen Seutu ja Raahen Seutu trükiarv. Kuigi ajalehtede kogulevik on vähenenud 2,7% võrra, siis vaadeldud päevalehtedest 21 protsendil on tiraaž suurenenud.

Ajalehtedele kulutatav aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes aastaid 2007 ja 2009 selgub, et soomlased kulutavad ajalehtede lugemisele aina vähem aega. Kui 2007. aastal kulutati neile (nädalas/kuus/aastas?) keskeltläbi 7 tundi ja 46 minutit, siis 2008. aastal oli see vähenenud 3 minuti võrra ning 2009. aastal kulutati ajalehtedele inimese kohta keskmiselt 7 tundi ja 30 minutit.

Ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Olulisemad ajakirjad ja nende suunitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes on kokku üle 370 erineva ajakirja, kust igaühel on võimalik leida endale meelepärane. 2009. aasta seisuga saab lugejate arvu alusel populaarsemateks tituleerida väljaanded Pirkka (2 838 000), Yhteishyvä (2 105 000), Suomela (1 212 000), Aku Ankka (1 076 000), Me-Lehti (1 061 000), 7 päivää (836 000), Tekniikan Maailma (667 000), ET-lehti (636 000), Seura (617 000) Valitut Palat (604 000) (LT 2009).

Tiraažid ja loetavus[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes loetakse ajakirjanduslikke väljaandeid küllaltki palju. Keskmiselt kulutatakse neile päevas 54 minutit, millest ajakirju loetakse 18 minutit. Populaarseimate ajakirjade põhjal võib müüduimateks pidada tarbijatele suunatud ajakirju ning ka elustiiliga kokku sobivaid ja meelelahutusajakirju.

Pirkka on esikohta hoidev tarbijaajakiri, mis käib kõigil soomlastel, kes on K- i liikmed (K-poeketid) ning kes pole reklaamlehtede postkasti ilmumisest keeldunud. Ajakiri ilmub iga kuu, lugejaid on 2 838 000[3]. Pirkka on ühtlasi ka pere- ja koduajakiri.

Yhteishyvä on tarbijaajakiri, mis ilmub kord kuus. Ajakirja tiraaž on 1 677 754 (LT 2009) ja lugejaid 2 105 000[4]. Yhteishyvä on suunatud S-poekettide kasutajatele, pakkudes nii meelelahutust kui ka õpetlikke artikleid koduste toimetuste kohta.

Suomela on elustiiliajakiri, mille tiraaž on 1 450 000. Lugejaid on 1 212 000. Alates 2010. aastast jagatakse ajakirja ka korrusmajadesse, mis näitab inimeste suurenenud huvi ajakirja vastu. Suomela ilmub iga kahe kuu tagant (6 korda aastas). Suomela lugemise peale kulutatakse keskmiselt 45 minutit ning mõned lugejad loevad ajakirja läbi isegi mitu korda[5].

Aku Ankka on levikult küll tagasihoidlik, kuna tiraažiks on 317 529, kuid see-eest on ta lugejate arvult (1 076 000) loetumate ajakirjade seas. Aku Ankka ilmub iga nädal ning sihtrühmaks võib pidada nooremat põlvkonda, kellest 1 076 000 on üle 12 eluaasta vanad[6] (lugejate arv põhineb üle 12-aastaste inimeste loetelul?)*. Lugemisajaks on sellel ajakirjal märgitud keskeltläbi 42 minutit[7].

Me-lehti on Soome kliendileht, mis keskendub eelkõige toidule, poodlemisele ja elustiilile. Leht ilmub iga kuu Ykkös-Bonuse püsiklientide postkasti ning seda võib osta ka teatud kaupluskettidest nagu Siwa, Valintatalo või Euromarket. Tiraaž on ligikaudu miljon ning lugejaid pea sama palju, 1 061 000 LT 2009,[8].

Ajakiri 7 päivää, teise nimega Seiska, ilmub aastas 49 korda ehk peaaegu iga nädal. Sisult on see meelelahutuslik seltskonnaajakiri. Tiraaž on sellel väljaandel 224 047[9] ja lugejaid 836 000[10]. Uuringu põhjal on selgunud, et tüüpiline Seiska lugeja on väikelinnas elav pigem vanemapoolsem naine, kellel on pere ja kodu ning keskmine sissetulek ja haridus.

Tekniikan Maailma ilmub aastas 22 korda ning on suunatud eelkõige auto- ja tehnikahuvilistele. Tiraaž on ajakirjal 148 216[3] ja lugejaskond ulatub 667 000-ni[10]. TM-i loevad eelkõige soliidsemas vanuses (55–65+) ehk pensionil olevad suurlinnas või maal elavad mehed (82%)[11].

ET-lehti on pere- ja vaba aega käsitlev ajakiri, mis on mõeldud eelkõige aktiivsetele üle 50-aastastele lugejatele. Ajakiri ilmub 20 korda aastas ning tiraaži suuruseks on 235 914 [3]. Lugejate arv on 636 000.[10] ET-lehtit loevad eelkõige maal või väikelinnas elavad vanemas eas (55–65+) pensionärist naised (75%).

Meelelahutuslik Seura sarnaneb nädalaajakirjaga 7 päivää. Tiraaž on väljaandel 180 779 ning lugejaid 617 000. Seurat loevad eelkõige maal või väiksemates linnades elavad vanemapoolsed pensionil olevad naised. (57%), vanemapoolsed (55 – üle 65), pensionil (46%) või madalamal palgal [11].

Valitut Palat on iga kuu ilmuv meelelahutusliku sisuga ajakiri. Tiraaž on väljaandel 197 287, mida loevad 604 000 inimest. Valitut Palat loevad väikelinnas 31 või maal 33 elavad keskealised või pensionärieas naised 53%. 27% ja 22%[12].

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Soome avalik-õiguslik tele- ja ringhäälingukontsern YLE loodi 1926. aastal ning jäi monopoolsesse staatusesse kuni 1985. aastani, mil väljastati esimene litsents eraraadiole. YLE uuendas oma kanalite struktuuri üheksakümnendate alguses ning tänaseks tehakse ülekandeid läbi viie üleriigilise kanali, lisaks on veel mõned kohalikud kanalid. YLE-l on praegu kolm ööpäevaringset soomekeelset raadiojaama: YLE Radio 1 (klassikaline muusika ja kultuur), YLEX (pop- ja rokkmuusika) ning Radio Suomi (uudised, sport ja kohalikud saated), mis on neist kolmest kõige populaarsem. YLE-l on ka rootsikeelse elanikkonna jaoks kaks kanalit: Radio Vega ja Radio Extrem. YLE on 99,9% riigi omanduses. Ettevõte ei müü reklaami ega võta vastu sponsorlust, sest tulu teenitakse televisioonimaksust.

2000. aasta lõpuks oli Soomes 77 eraraadiot. Üks nendest oli üleriigiline ning kolm nendest tegid nii üleriigilisi kui ka kohalikke saateid. 1990. aastatel oli erakanalitel raske majanduslikult toime tulla. Isegi eelmise dekaadi algul teenisid pool erakanalitest kahjumit ning nende arv vähenes. Kommertsraadiote regulatsioon on üha enam lõdvenenud ning see on tekitanud soodsa pinnase erinevate raadiote ühinemiseks kettidesse.

Kuulajaskond ja turuosa[muuda | muuda lähteteksti]

Üldine kuulajaskond suurenes pärast raadioreformi 1990. aastatel, kuid pärast 1993. aastat hakkas raadiokuulajate arv vähenema. Aastal 2000 kuulas raadiot iga päev umbes 80% elanikkonnast. Kommertsraadiote kasvava populaarsusega on YLE turuosa vähenenud. Aastatel 1995–2005 vähenes riiklike raadiote kuulatavuse osakaal 67%-lt 46%-le (arvestades kuulajaskonnast elanikkonda vanuses 9 aastat ja vanemad). Nii jaotubki YLE ja kommertskanalite turuosa küllaltki võrdselt. Sellise jaotuse põhjustajateks on ainuke üleriigiline raadio Nova ja veel mõned pool-üleriigilised kanalid.

Turuosa jaguneb järgmiselt: YLE Radio 1 (8%), YLEX (6%), YLE Radio Suomi (36%), Yle Radio Vega & Radio Extrem (1%), Radio Nova (12%), teised erakanalid (37%). Neid kõiki viit kanalit on võimalik kuulata ka internetist.

[13]

Aastaks 2005 oli keskmine raadio kuulatavus 3 tundi ja 15 minutit. Kõige enam kuulatakse raadiot kodus (53%), siis tööl (21%), seejärel autos (18%) ning muudes kohtades (8%). Kokku kuulas raadiot iga päev aastal 2005 79% elanikkonnast, kes on vähemalt 9 aastat vanad ja vanemad.

Internet[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes on arvutite ning sellega seonduva tehnika levik aeglasem kui mujal Skandinaavias ja Põhjamaades. 2005. aastaks oli 67 protsendil leibkondadest kodus arvuti ning 58 protsendil leibkondadest juurdepääs internetile. Poolel neist oli interneti püsiühendus. Samal aastal tehtud uuringu kohaselt kasutas internetti vähemalt kord nädalas 60% elanikkonnast. Alates 2000. aastast hakkas interneti kasutamine jõudsalt kasvama. Interneti kasutamine algas eelkõige noorema elanikkonna seas ja levis sealt edasi. Noored ja eriti just noored mehed tänapäevani kõige aktiivsemad internetikasutajad.

[14]

Kõrgharidusega inimeste seas on kasutajaid 91%, keskharidusega 78% ning algharidusega 65%. Enam kui 70% nii meestest kui ka naistest ütleb, et on kasutanud internetti viimase kolme kuu jooksul. Kui arvata välja vanem elanikkond, siis internet on saanud tähtsaks osaks soomlaste elust. Kõige tavalistemaks toiminguteks internetis on e-posti lugemine, info otsimine ja pangateenuste kasutamine. Enamasti kasutatakse internetti kodus.

Soome kõige populaarsemad meediakanalite veebiväljaanded aastal 2005 olid külastatavuse poolest MTV3, Ilta-Sanomat, Iltalehti, YLE, Helsingin Sanomat, MBNet, Sub.tv, Kauppalehti Online, Nelonen, Tietokone.

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Soomel on traditsiooniliselt olnud kaksiksüsteem avalik-õiguslikest ja eratelekanalitest. Üleriigilistest telekanalitest kaks on riigikanalid ja kaks kommertskanalid. Riigikanalite tööd juhib Finnish Broadcasting Company (YLE), mis annab välja YLE TV1 ja YLE TV2 kanalit. Vanima kommertstelekanali, MTV3 omanikuks on 2005. aastast Swedish Nordic Broadcasting Company. Teine Soome kommertskanal on Nelonen (Channel Four), mis kuulub SanomaWSOY'le[15].

Üleriigilisteks kommertskanaliteks Soomes on MTV3 ja Subtv (mõlema omanikuks MTV3) ning Nelonen (omanik SanomaWSOY), lisaks spordikanal Urheilukanava (omanik Swelcom). Peale nende on veel spetsiaalseid tasuta kanaleid – The Voice TV (muusika ja treilerid), Digiviihde (meelelahutus) ning Harju ja Pöntinen (meelelahutus). Tasuliste digikanalite sekka kuuluvad näiteks Canal+, Finland (Soome), Canal+ Film1, Canal+ Film2, Canal+ Sport ja Disney Channel.

YLE on 2006. aasta uurimuse järgi suuruselt teine Soome meediaorganisatsioon. 2006. aasta seisuga edastab YLE SVT kanalil Rootsi programme, mis jõuavad 32 protsendini kogu rahvastikust ning 95 protsendini rootsikeelsest elanikkonnast [16].

Soome elanike keskmine telerivaatamise aeg ööpäevas oli 2006. aasta seisuga 2 tundi ja 41 minutit (videovaatamine on välja arvatud). Keskmised televisiooni tarbimise ajad on selgelt pikenenud alates 1990. aastate keskpaigast. Pärast 1993. aasta telereformi paistis MTV silma vaadatavuse protsendilt suurima telekanalina Soomes. Sellest alates on aga selle vaadatavus vaikselt langenud. 2005. aastal pühendati MTV3-le 33% ja Nelosele 11% kogu telerivaatamise ajast. Avalik-õigusliku YLE puhul oli see näitaja 44% (YLE TV1 25%, YLE TV2 19%) ning teistel kanalitel 12%.

Lapsed ja noored vanuses 3–24 aastat vaatavad Soomes telerit keskmisest märgatavalt vähem. Pärast lapsepõlve ja nooreiga kasvab telerivaatamine lineaarses joones vastavalt vanusele. YLE vaadatavus on suurim laste seas alla 10 eluaasta (45%) ning täiskasvanute seas üle 45 eluaasta (üle 50%). Vanuserühmas 10–34 on populaarseimad kommertskanalid, samal ajal kui YLE kanaleid vaadatakse selles vanuses umbes 25% või vähem.

Viimastel aastatel[millal?] on telereklaamide tellimine üle ootuste kiiresti langenud. 2006. aasta seisuga makstakse telereklaami eest 20% meedias edastatava reklaami kuludest. Soomes televisioonireklaamile kulutatud summa on ka kõige väiksem põhjamaades.

Kaabel- ja satelliittelevisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Peaaegu 60% Soome leibkondadest omab ligipääsu kaabeltelevisioonile (46%) ning satelliittelevisioonile (11%). Kaabel- ja satelliitkanalite roll pole Soomes olnud kaugeltki mitte nii tähtis kui teistes Põhjamaades. Selle põhiliseks põhjuseks loetakse soomekeelse programmi vähesust neis kanalites. Erinevalt teistest riikidest (Rootsi, Taani, Norra, Island) ei ole Soomel neis kanaleis kohalikele vaatajatele suunatud soomekeelset programmi. Kaabeltelevisioon on suuresti panustanud sellistele üleeuroopalistele kanalitele nagu MTV Europe, Eurostport ja TV5.

YLE[muuda | muuda lähteteksti]

YLE edastusaeg oli 2005. aastal 20 000 tundi. Sellele eelnenud kümne aasta jooksul YLE edastusaeg kolmekordistus. YLE TV1 edastab 55 tundi saamikeelseid uudiseid, koostöös Norra ja Rootsi telekanalitega. Regionaalsete kanalite uudiseid edastatakse kaheksas erinevas piirkonnas ning neid on võimalik jälgida YLE Extra kanalilt üle terve riigi. YLE on 2006. aasta uurimuse järgi suuruselt teine Soome meediaorganisatsioon. 2006. aasta seisuga edastab YLE SVT kanalil Rootsi programme, mis jõuavad 32 protsendini kogu rahvastikust ning 95 protsendini rootsikeelsest elanikkonnast.

Paljud YLE lisakanalitest edastavad suures osas TV1 ja TV2 programmi kordussaateid. Digitaalne satelliitkanal TV Finland (Soome) näitab üle Euroopa valikut YLE ja MTV3 programmist, 2005. aastal näiteks kokku 5600 tundi[17].

YLE TV1 programm teemade kaupa (% programmist)[16]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 10 10 9 9 9 9 9 9
Aktuaalsed teemad 17 20 23 22 22 21 22 22
Informatsioon 9 9 11 11 12 14 15 17
Kultuur 5 5 5 4 7 6 6 4
Hobid ja isiklik huvi 2 2 2 2 3 3 3 4
Haridus 14 10 11 12 10 13 13 13
Kodumaine fiktsioon 2 2 2 3 2 2 2 2
Importfiktsioon 11 11 13 12 14 13 13 14
Film 9 7 8 6 7 6 7 5
Meelelahutus 4 5 2 4 3 2 3 3
Sport 10 15 5 7 4 7 3 3
Lapsed 8 6 8 9 6 6 5 3
Muu 0 0 0 1 0 0 0 0
YLE TV2 programm teemade kaupa (% programmist)[16]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 3 3 3 3 4 5 5 5
Aktuaalsed teemad 7 7 8 13 12 10 10 11
Informatsioon 17 19 20 14 15 16 16 12
Kultuur 2 3 2 7 3 2 3 3
Hobid ja isiklik huvi 7 6 6 5 7 7 9 7
Haridus 0 0 0 0 1 1 2 0
Kodumaine fiktsioon 2 3 2 2 2 1 2 0
Importfiktsioon 21 10 21 16 16 14 10 11
Film 14 15 13 13 6 7 9 9
Meelelahutus 9 6 8 7 5 6 8 8
Sport 11 12 10 13 19 20 15 14
Lapsed 7 6 6 6 10 9 11 15
Muu 0 1 1 1 0 2 2 2

MTV3[muuda | muuda lähteteksti]

MTV OY on vanuselt kolmas kommertstelekanal Euroopas, kuna alustas juba 1957. aastal omasaadete edastamist. MTV3 ja uued digikanalid MTV+ ja Subtv võttis 2005. aastal üle Nordic Broadcasting. Enne seda olid need Alma Media omanduses. MTV OY on üks suuremaid aktsionäre Rootsi juhtivas kommertskanalis TV4, milles sellel on 23% osalus. Pärast 1993. aasta telereformi paistis MTV silma kui vaadatavuse protsendilt suurim telekanal Soomes. Sellest alates on aga selle vaadatavus vaikselt langenud[16].

MTV3 programm teemade kaupa (% programmist)[16]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 5 5 5 5 6 7 6 7
Aktuaalsed teemad 15 14 16 19 16 16 17 15
Informatsioon 4 3 3 2 2 3 2 2
Kultuur 1 1 1 1 2 0 0 0
Hobid ja isiklik huvi 6 5 2 4 6 4 3 5
Haridus 1 1 1 1 0 0
Kodumaine fiktsioon 2 2 5 4 4 5 5 6
Importfiktsioon 28 31 28 23 27 30 30 27
Film 9 11 9 8 9 9 8 10
Meelelahutus 19 17 20 16 17 13 14 16
Sport 5 6 7 8 9 8 8 10
Lapsed 4 3 3 2 3 5 4 4
Muu 0 1 1 6 1 0 0 0

Nelonen[muuda | muuda lähteteksti]

Alustas tegevust 1997. aastal, murdes MTV3 monopoli kommertskanalina. Kuulub SanomaWSOYle, mis omab ka Welhot, suurimat kaabeltelevisiooni teenuseosutajat (300 000 ühendust ainuüksi Helsingi piirkonnas). 2005. aastal andis Nelonen viiendiku telereklaamist. 2006. aastaks omas 31% telereklaami tuludest. Pärast Nelose tulekut on nii MTV3 kui ka YLE kaotanud võrdselt vaatajaid [17].

Nelose teleprogramm teemade kaupa (% programmist)[16]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 1 4 3 4 4 5 4 4
Aktuaalsed teemad 4 2 2 2 2 1 1 0
Informatsioon 14 4 4 5 5 4 7 9
Kultuur 2 2 1 1 0 0 0 0
Hobid ja isiklik huvi 10 13 9 1 5 4 4 5
Haridus 2 4 2 3 2 0
Kodumaine fiktsioon 0 2 1 1 1 1 1 1
Importfiktsioon 37 35 39 42 43 44 37 33
Film 13 12 12 9 9 15 15 15
Meelelahutus 6 9 13 14 10 11 15 14
Sport 9 9 8 11 14 12 11 11
Lapsed 2 4 5 5 3 4 6 7
Muu 0 0 0 2 0 0 0 0

Digi TV[muuda | muuda lähteteksti]

Soome läks Digi-TV-le üle 1. septembril 2007. Kokku on 14 tasuta kanalit ja 15 tasulist kanalit. Lisaks on kolm kanalit saadaval mobiililevi kaudu. 2007. aasta septembris oli 84% Soome leibkondadest (s.o 1,9 mln leibkonda) digiboks või telerisse sisseehitatud digivastuvõtja [17].

Digitelevisioon võeti Soomes kasutusele 2001. aastal, 31. augustist 2007 lõpetati analoogtelevisiooni edastamine täielikult. Sellega seoses tekkis juurde palju telekanaleid. YLE pani tööle kolm uut kanalit: YLE Teema (kultuurikanal), YLE 24 (uudised ja päevakajalised teemad), YLE FST (rootsikeelne kanal).

Esmaedastused ja kordussaated telekanalite kaupa 2004[16]
Osa programmi tundidest (%)
Kanal Esmakordne edastus Kordused
YLE TV1 61 39
YLE TV2 66 34
MTV3 85 15
Nelonen 62 38
Üleriigilised telekanalid: keskmine programmitundide arv päevas[16]
Kanal 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
YLE TV1 12 12 13 15 16 15 15 15 15 15 15
YLE TV2 10 11 12 15 15 15 14 14 12 13 11
MTV3 10 11 12 15 15 15 14 14 12 13 11
Nelonen 8 10 12 13 12 12 13 14
Juurdepääs televisioonile: % leibkondadest ja telerite arv[16]
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Telereid kokku (% leibkondadest) 96 95 95 96 95 95 96 95 93 94 93
Arv leibkonnas: 1 58 55 54 53 54 51 51 51 49 49 47
Arv leibkonnas: 2 30 31 32 33 31 34 33 32 32 32 32
Arv leibkonnas: 3 8 9 10 11 10 10 12 11 12 13 13
Kokku (mln) 3,0 3,1 3,2 3,3 3,3 3,6 3,5 3,5 3,5 3,6 3,7
Telereid leibkonnas kohta keskmiselt 1,4 1,4 1,5 1,5 1,5 1,6 1,5 1,5 1,5 1,5 1,6

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Levikintarkastus 2010
  2. Levikintarkastuse
  3. 3,0 3,1 3,2 LT 2009
  4. Kansallinen Mediatutkimus 2009
  5. Taloustutkimus OÜ 2008
  6. KMT S 08/K09
  7. KMT 2009, Yippee 2009, LT 2009 https://web.archive.org/web/20090608131516/http://www.sanomamagazines.fi/mediaopas/kohderyhmat-ja-lehdet/lapset/aku-ankka.html
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2010. Vaadatud 7. juunil 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. LT 2009, https://web.archive.org/web/20100408082153/http://www.aikakaus.fi/default.asp?docId=12341&vuosi=2010
  10. 10,0 10,1 10,2 KMT 2009
  11. 11,0 11,1 KMT Lukija 2009
  12. KMT Lukija 2008
  13. Template:Nordic Media Trends, Nordicon 2006
  14. Nordic Media Trends, Nordicon 2006.
  15. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2010. Vaadatud 7. juunil 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  16. 17,0 17,1 17,2 European Media Governance National and Regional Dimensions, edited by Georgios Terzis