Eesti kindralkomissariaat

Allikas: Vikipeedia

Eesti kindralkomissariaat
Generalbezirk Estland


Parteiadler der Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (1933–1945).png
Saksamaa lipp

Kadrioru loss (1).JPG
Kadrioru loss
Moodustatud 1941
Peakorter Kadrioru loss
Juhtkond Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann

Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 19411944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

Saksa Riigi haldusasutused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kindralkomissariaat moodustati 5. detsembril 1941 kell 12.00 ja endise Eesti riigi ala läks väegrupi Nord tagalaala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu.

väegrupi Nord tagalaala halduspiirkonda jäi osa Narva piirkonna alasid, kuna asusid endiselt sõjategevuse piirkonnas, lisaks Narva piirkonnale kuulus väegrupi Nord tagalapiirkonda Peipsi järvest idapool asunud Saksa vägede poolt hõivatud NSV Liidu piirkonnad.

Eesti kindralkomissariaadis korra tagamisega tegeles Ostlandi riigikomissariaadi Kõrgemale SS ja Politsei Juhile allunud: politsei kindralleitnant Hans-Adolf Prützmannile (1941), oberstleitnant Hermann Schallertile (1941) ja oberst Wilhelm von Thadenile (1942–1944) allunud Saksa Korrapolitseile allunud üksused.

Eesti kindralkomissariaadis julgeoleku tagamisega tegeles Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille juhid olid Martin Sandberger (1941–1943) ja Bernhard Baatz (1943–1944).

Eesti kindralkomissariaadi territooriumil olnud Saksa Wehrmachti ja Relva SS üksuste kohta vaata ülevaadet Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944).

Eesti kindralkomissariaadi territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks. Keskus oli Tallinn.

  1. Tallinn-linn (Reval-Stadt), linnakomissar Walter Mentzel;
  2. Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa, piirkonnakomissar standartenführer Alexander Boecking (12.1941–09.1942);
  3. Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa, piirkonnakomissar (Kreisleiter) Kurt Meenen;
  4. Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa, piirkonnakomissar landrat Friedrich Janetzki (kuni tema saabumiseni standartenführer Karl Walter);
  5. Pärnu piirkond (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa, piirkonnakomissar Hermann Rieken;
  6. Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa, piirkonnakomissar landrat Heino Schröder;
  7. Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa, piirkonnakomissar standartenführer Lothar Bombe, Alexander Boecking (09.1942–) , alates 02.1944 allusid ka Valgamaa ja Võrumaa.[1]

Eesti kindralkomissariaadi haldusasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kindralkomissariaadi haldusaparaat[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Siegmund Litzmann, Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland). Väegrupi Nord ülemjuhataja sideohvitser kindralkomissari juures major von Parpart.

  • I Osakond: juhtimisküsimused; ülem (1941–42) SA-Brigade­führer Otto von Halden­wang
  • II Osakond: poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused;
    • Poliitika ja pressi referentuur
    • Kultuuripoliitika referentuur, juhataja Hellmuth Weiss
    • Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu referentuur
  • III Osakond: majandusküsimused;asukoht Tallinn Roosikrantsi tänav 28[1]. Ülem prints Constantin zu Hohenlohe-Langenburg.
  • IV Osakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;

Saksa tsiviilvalitsus, mis sai võimutäiuse 6. detsembril 1941, oli järelevaatav struktuur, täideviiv aga Eesti Omavalitsus.

Kolmanda Riigi keskvalitsuse haldusasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmanda Riigi äriühingute esindused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Allgemeine Elektrizitätsgesellschaft Büro Reval (AEG)
  • Baltische Öl Gesellschaft mit beschränkter Haftung
  • Bezirksvereinigung Leder Estland
  • Organisation Todt. Einsatzgruppe Russland – Nord. Oberbauleitung Baltöl
  • Ostland Faseri piiratud vastutusega seltsi köite- ja lineerimistööstus Lineerija

Eesti kindralkomissariaadi tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1942. aasta 2. veebruaril avaldati määrus, mille § 5 kohaselt: "Ida maa-ala riigikomisariaadis on riigikeeleks saksa keel. Igas kindralkomissari piirkonnas on lubatud kohaliku keele kasutamine.
  • 1942. aasta 24. veebruaril lubati kasutada sõna "vabaduspäev".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Roosikrantsi tn. 28, tuba 25, kindralkomissariaadi osak. III

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]