Parditiigi park

Allikas: Vikipeedia
Tiik pargis

Parditiigi park on Tallinnas Mustamäe linnaosa Siili asumis Nõmme tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee vahelisel alal asuv park, mis on tekkinud looduslikule lodualale. Parditiigi park on rahvasuus oma nime saanud pargi kirdeosas asuva tiigi järgi, mille tunnistas oma päriskoduks suur sinikael-partide koloonia.[1][2]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Pargi pindala on 5,9 hektarit. Seal leidub üle 150 rohttaimeliigi. Puudest on valitsev liik sanglepp, kaasliigid raudremmelgas, sookask ja raagremmelgas, kõnnitee ja metsa servades kasvab hõberemmelgaid ja haabasid. Pargis leidub veega täidetud lohke, kus kasvavad pilliroog, laialeheline hundinui jt.[3]

Veekogu[muuda | muuda lähteteksti]

Pargi kirdeosas asub tiik, millest suurem osa jääb puude ja põõsast varju. Tiigi põhjaosa on täis kasvanud.

Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]

Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), aed-põõsalind (Sylvia borin), musträstas (Turdus merula), hallrästas (Turdus pilaris), pruunselg-põõsalind (Sylvia communis), punarind (Erithacus rubecula), hallvares (Corvus corone), rasvatihane (Parus major), tavaline on ka ööbik (Luscinia luscinia).

Huvitavamatest haudelindudest tasuks märkida taita (Gallinula chloropus), tõenäoline pesitseja on veel soo-roolind (Acrocephalus palustris).

Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (Accipiter gentilis) ja tõmmukajakas (Larus fuscus) – mõlemad on arvatud II kategooriasse.

Probleemliikideks on pesitsevad hallvaresed, samuti talveperioodil kogunevad ja ööbivad hallvaresed ja hakid. Inimesi võivad häirida ka Parditiigi ja sealsete sinikael-partide toitmisega seotud kajakad ja tuvid.[4]

Parditiigi park Tallinn.jpg

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aasta uurimus "Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnang" tõi välja huvitavaid tahke. Parditiigi pargi külastamise sagedus näitab, et siia satutakse kõige harvem tagasi. 50% küsitletutest käib rohealal paar korda kuus või harvem. Roheala külastajatest pooled satuvad sinna juhuslikult, kuigi seal küsitletutest elab 70% samas linnaosas. Järelikult pole Parditiigi park oma linnaosa elanike seas siiski väga populaarne (lk. 29).[5]

Rekonstrueerimine[muuda | muuda lähteteksti]

2004. a. algas Parditiigi rekonstrueerimine, mille käigus muudeti looduslik, mudaste kallastega veesilm linnamiljööle vastavaks korrastatud pargiks. Peaaegu kinnikasvanud tiik on suurendatud, põhi süvendatud, rajatud kaks poolsaart ja keskele saar partide jaoks, laotud 160 meetri pikkune äärismüür. Tiigi äärde Sõpruse puiestee poolsele küljele tuli jalakäijate ala. Umbes kahe meetri laiusele asfalttee ja tiigi vahelisele alale on rajatud killustikalus ja selle peale laotud betoonkividest sillutis. Tiigi keskele on 1,4 meetri kõrgusele vett purskav ja valgustatud ujuvpurskkaev, mis on sarnane kahe Kadrioru tiigi purskkaevuga.[6]

Tiigi äärde rajati lastele uus mänguväljak, Tammsaare tee 74 maja taha. Seal on 16 atraktsiooni (mängulinnak, kahekohaline kiik, liivaala jpm.).[7]

Mustamäe kaunitar

Mustamäe kaunitar[muuda | muuda lähteteksti]

Parditiigis olev Tauno Kangro skulptuur asetseb ligi 1,5 meetri kõrguses vees ja on kinnitatud betoonist platvormi peale. Peale veetaseme tõusu tiigis jääb platvorm vee alla ja veest hakkab paistma ainult lamava kaunitari jalg ning skulptuuri ülaosa, just nii nagu praegune veetase seda näitabki. Skulptuur on valmistatud Soomest toodud graniitplokist ja kaalub 2 tonni.[8]

Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

Tulevikus võib pargi ilmet mõjutada Tammsaare tee laiendus. Välja pakutud variant 1 (üks täiendav suund (3 rida) kohe olemasoleva kõrvale esimese garaažirea peale) puhul pargi ala pindala väheneb kõige vähem. Variant 3 (üks täiendav suund garaažide taha) jätab tee alla suur osa Parditiigi pargialast. Kui Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ristmik ehitatakse kahetasandilisena maa-aluse tunneliga, siis rikutakse olulisel määral Parditiigi pargi veerežiimi, mille tagajärjel sealne looduskooslus (musta lepa puistu) ja allikad hävivad (see kehtib kõikide variantide kohta). Kallim kessoonlahendus võimaldaks võib-olla looduslooslust säilitada.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nõmme linnaosa ja Mustamäe linnaosa metsadele ja parkidele nimede määramine. September 2008
  2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatab
  3. Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk. 49
  4. Tallinna LinnuklubiTallinna rohealade linnustik 2006
  5. TALLINNA ROHEALADE KÜLASTATAVUS JA KÜLASTAJATE HINNANGUD. Teemaplaneeringu „Tallinna rohealad” taustauuring. Koostajad Olle Järv, Siiri Silm, Rein Ahas. Tartu Ülikool. Bioloogia-geograafiateaduskond. Geograafia instituut. Tartu 2006
  6. Pooleldi korrastatud Parditiik ootab lisaraha. 04. juuni 2005
  7. Eesti Tarbijakaitse LiitMustamäe parditiigi mänguväljak ohustab lapsi
  8. Juhan Hindov. Parditiigi park avati tantsu ja puhkpillimuusikaga September 2005
  9. MUSTAMÄE LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MATERJALID. OÜ E-Konsult töö E818. lk. 27-28

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]