Tiesenhausen

Allikas: Vikipeedia
Tiesenhausenite suguvõsavapp

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esmakordselt 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224. aastal (Otepää piiskopilinnuse ehitamisest Ugandis) Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piiskop Alberti ja piiskop Hermanni õemeest, Turaida stiftifoogt Engelbertus de Tisenhusen.

14. sajandi algul elanud Johann von Tiesenhauseni kahest pojast põlvnesid Tiesenhausenite suguvõsa peaharud.

Ērgļi peaharu[muuda | muuda lähteteksti]

Vabahärrade Tiesenhausenite suguvõsavapp

Tiesenhausenite Ērgļi (sks Erla) peaharule pani aluse Johann von Tiesenhauseni poeg Engelbrecht von Tiesenhausen, kellele kuulusid Ērgļi ja Koknese vasallilinnus.

See suguvõsa peaharu jagunes omakorda mitmeks väiksemaks liiniks. Ērgļi peaharust pärinevatele Tiesenhausenitele kuulusid erinevatel aegadel Konguta, Rannu, Tapa, Porkuni, Kose-Uuemõisa, Kohala, Harmi, Lagedi, Paunküla, Karula, Rakvere ja paljud teised mõisad Eestis, Tallinnas Rataskaevu tänava maja nr 20 ning Ērgļi mõis, Koknese mõis, Jumurda mõis, Sausneja mõis ja Vietalva mõis Lätis.

Bērzaune peaharu[muuda | muuda lähteteksti]

Krahvide Tiesenhausenite suguvõsavapp

Tiesenhausenite Bērzaune (sks Bersohn) peaharule pani aluse Engelbrecht von Tiesenhauseni vend Bartholomeus, kellele kuulus Bērzaune vasallilinnus. See suguvõsa peaharu jagunes omakorda mitmeteks väikesteks liinideks. Berzaune peaharust pärinevatele Tiesenhausenitele kuulusid erinevatel aegadel muuseas Orina, Valtu, Kiiu, Lõusa, Kavilda, Järvakandi ja paljud teised mõisad Eestis ning Bērzaune mõis, Tirza mõis, Kalsnava mõis, Vējava mõis ja Adulienase mõis Lätis.

Poola haru[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Band 1.2: Estland, Görlitz, 1930, lk 391–422 Parandused lk.48-49
  • Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, lk 598–600
  • Eduard von Tiesenhausen: Zur Erinnerung an den hundertjährigen Besitz der Güter Weissensee und Hohenheyde in der Familie von Tiesenhausen im Jahre 1852 : ein Beitrag zur Tiesenhausenschen Familiengeschichte, Riga: Müllerschen Buchdruckerei, 1852
  • Astaf von Transehe-Roseneck: Der Güterbesitz der von Tiesenhausen in Livland 1224-1919, Hannover-Döhren: von Hirschheydt, 1964
  • Astaf von Transehe-Roseneck: Familien-Geschichte v. Tiesenhausen

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]