Türi kirikuaed
Türi kirikuaed on Järva maakonnas Türil Türi kirikut ümbritsev kirikuaed. Kirik, kirikuaed ning selle piirdemüür ja kabel on nimetatud Kultuurimälestiseks.
Kirikuaed on rajatud tõenäoliselt koos kirikuga (13. sajandi teisel poolel) ning seda ümbritseb igast küljest Maakividest müür. Kirikuaia kalmistu oli aktiivses kasutuses kuni 18. sajandi lõpuni, hiljem maeti harvem. Kalmistul on säilinud mitmeid hauamonumente. Kirikuaia lääneservas paikneb Baranoffide suguvõsa matusekabel.
Kiriku kohal asub endine ohverdamispaik, mis pärineb tõenäoliselt 11. sajandist. Ohverdamispaiga täpne ulatus ei ole teada.[1]
2010. aastal avati kirikuaias mälestuskivi, kuhu on võimalik lahkunute mälestuseks küünal asetada.[2]
Piirdemüür[muuda | muuda lähteteksti]
Kirikuaeda ümbritseb krohvitud väravapostide ja sepisväravatega piirdemüür. Kirikuaia piirdemüür koos väravatega pärineb tõenäoliselt 19. sajandist. Müüris on kolm väravat: lääne-, lõuna- ja idaküljel. Neist vanemad on kiriku sissepääsude ees kirikuaia lääne- ja lõunaküljel.
Osa kirikuaia piirdemüürist moodustab kabeli välissein.[3]
Kabel[muuda | muuda lähteteksti]
Kabelihoone asub kalmistuaia servas esifassaadiga kiriku peasissepääsu poole. Hoone pärineb 19. sajandi esimesest poolest ning koosneb kahest selgelt eristuvast ehitusjärgust. Neist vanem on põhjapoolne väiksemate mõõtmetega matusekabel, mille ukseava kohal viiluväljal on kujutatud Baranoffide suguvõsa vapp. Matusekabeli lõunaküljel on suurem juurdeehitus, mida on tõenäoliselt kasutatud kalmistukabelina.
Kabel restaureeriti aastatel 2010–2011.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "4026 Türi kirikuaed ja ohverdamiskoht". Kultuurimälestiste riiklik register.
- ↑ Auris Rätsep (27.8.2010). "Türi kirikus pühitseti kell, raamat ja mälestuskivi". Türi Rahvaleht. Lk 2.
- ↑ "15124 Türi kirikuaia piirdemüür". Kultuurimälestiste riiklik register.
- ↑ "15125 Türi kirikuaia kabel". Kultuurimälestiste riiklik register.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Türi kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris
- Raudrist jäi lõhkujate meelevalda Järva Teataja
