Türi kirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on luterlikust kirikust; Türil asub ka õigeusu kirik: Türi Püha Kolmainu Jumala kirik

Türi kirik
Türi kirik idast

Türi Püha Martini kirik on pühakoda Türil.

1238. aastal loovutas Taani Eestimaa hertsogkond Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul valmisid Ambala, Koeru, Türi ja Järva-Peetri ning Järva-Jaani ja Järva-Madise kirikud, mis said piirkondlikeks kihelkonnakeskusteks. Nii sai ka Türist kihelkonnakirik.

Türi kiriku orel on valmistatud 1896. aastal Walkeri tehases Saksamaal. Tol ajajärgul oli see hinnatud orelifirma, kelle pille leidub teisteski Eestimaa kirikutes (Järvamaal Amblas). Orel maksis 2500 kuldrubla.[1]

Esimene torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn aga aastatel 18651867.

Kiriku interjööri kaunistavad 1630. aastatest pärinev kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni barokne altar ning Dolores Hoffmanni aknavitraažid, baltisaksa kunstniku August Georg Wilhelm Pezoldi 1856. aastal valminud maalid "Kolgata" ja "Püha õhtusöömaaeg". 1990. aastal varastati altarist mõlemad Pezoldi maalid. Siis tulid nähtavale originaalsed puule maalitud altarimaalid. Varastatud kunstiteosed tagastati kogudusele salapärastel asjaoludel 1998. aasta jaanuaris[1].

2010. aastal tellis oma kirikukogudus Saksamaalt uue 600 kilo kaaluva pronksist kirikukella, sest eelmine oli pragunenud ja kaotanud kõla. Tellitud kell on lisaks Türi kiriku tornis olnud palju väiksemale kellale, mida ei kasutatud. Uus kell helistab automaatika abil igal täistunnil ja kiriklike talituste puhul saab kuulda kahe kellaga kellamängu.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Türi kirik. Türi vald.
  2. Türi kirikul on uus kell. Postimees, 14. juuli 2010.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]