Kert Toobal
| Kert Toobal | |
|---|---|
| Isikuandmed | |
| Kodakondsus | Eesti |
| Sünniaeg | 3. juuni 1979 |
| Sünnikoht | Paide |
| Kasv | 189 cm |
| Klubiandmed | |
| Positsioon | sidemängija |
| Klubikarjäär | |
| 1999–2002 |
 ESS Falck Pärnu |
| 2002–2004 |
Sylvester Tallinn |
| 2004–2005 |
 Stade Poitevin Poitiers |
| 2005 |
Gazélec Ajaccio |
| 2005–2007 |
 Salon Piivolley |
| 2007–2008 |
 Par-Ky Menen |
| 2008–2009 |
Pere Leib Tartu |
| 2009–2010 |
Foyer Laïque Saint-Quentin |
| 2010–2011 |
 Indykpol AZS Olsztyn |
| 2011–2013 |
 Sivas 4 Eylül |
| 2013–2014 |
Gümüshane Torul Genclik |
| 2014–2015 |
İnegöl Belediye |
| 2015–2018 |
Rennes Volley 35 |
| 2018–2019 |
Cuprum Lubin |
| 2019–2022 |
Bigbank Tartu |
| Koondisekarjäär | |
| 2001–2019 | Eesti võrkpallikoondis |
| Uuendatud seisuga: 26.05.2023 | |
Kert Toobal (sündinud 3. juunil 1979 Paides[1]) on endine eesti võrkpallur ja praegune sporditegelane.
Ta on lõpetanud 1997. aastal Türi Gümnaasiumi ja õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri. Võrkpallitreeninguid alustas 1987. aastal Järvamaa SK-s Villi Vantsi õpilasena.
Sportlaskarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Kert Toobal kuulus Eesti võrkpallikoondisse aastatel 2001–2019 ja mängis koondises 308 mängu.[2] Ta on koondise koosseisus esindanud Eestit Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril viiel korral (2009, 2011, 2015, 2017 ja 2019). Toobal oli koondise juures ka koduseks 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistudes, kuid vigastuse tõttu võistlustel osaleda ei saanud.[3] Ta võitnud koondise koosseisus kahel korral Euroopa liiga (2016 ja 2018). Ta oli aastatel 2009–2021 koondise kapten.
Pärast sportlaskarjääri lõpetamist töötab ta Eesti Võrkpalli Liidu spordidirektorina.[4]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hooaeg 2003/04 Eesti aasta parim meesvõrkpallur.[5]
- Hooaeg 2014/15 Eesti parim meesvõrkpallur.[6]
- 2017 Eesti Vabariigi spordipreemia (olulise panuse eest Eesti meeste võrkpallikoondise liidrina Euroopa Liiga võitmisel 2016. aastal ja pääsu tagamisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile).
- 2018 Valgetähe IV klassi teenetemärk.[7]
- 2023 EOK teenetemärk (karjääri lõpetanud võrkpallur).[8]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend on endine võrkpallur ja praegune võrkpallitreener Andres Toobal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kert Toobali elulugu Eesti spordi biograafilises leksikonis. Vaadatud 21.06.2023.
- ↑ Mängud koondises (mehed). Eesti Võrkpalli Liit (seisuga 09.09.2021).
- ↑ Kapten Kert Toobal jääb koduselt EM-ilt eemale Võrkpall24, 17.08.2021.
- ↑ Sportlaskarjäärile joone alla tõmmanud Kert Toobal leidis uue ameti ERR Sport, 11.10.2022.
- ↑ Paremad hooajal 2003/2004 EVF arhiiv (vaadatud 26.05.2023).
- ↑ Aasta parimad võrkpallurid on Anu Ennok ja Kert Toobal ERR Sport arhiiv, 28.12.2015.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ EOK teenetemärgid Eesti Olümpiakomitee koduleht (vaadatud 27.05.2023).
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "art" ei kasutata eelnevas tekstis.Koondise koosseisud | |||||
|---|---|---|---|---|---|
