Väätsa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Väätsa

Elanikke: 579 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 9692[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 53′ N, 25° 27′ E
Väätsa (Eesti)
Väätsa

Väätsa on alevik Järva maakonnas Türi vallas. Asub Paidest 8 km läänes ja Türilt 10 kilomeetrit põhjas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Väätsa samanimelise valla halduskeskus.

Väätsal asuvad Väätsa mõis, Väätsa põhikool, Väätsa lasteaed, Väätsa rahvamaja, Nahkmetsa jahiloss, Eesti Jalgrattamuuseum ja Väätsa Weikpark.

Väätsal toimuvad iga-aastaselt huumoriüritus "Maamees muigab" (kevaditi alates 1996. aastast[3][4] ), Väätsa kortermajade festival (suviti alates 2015. aastast)[5] ja talviti Paide-Väätsa tee ääres Väätsa lumememmede paraad (alates 2016. aastast[6]) ja Väätsa rahvamajas jõuluakende näitus "Väätsa jõuluaknad" (alates 2017. aastast [7]).

Väätsa mõisa peahoone
Väätsa mõisa peahoone
monument "Leinav ema" Väätsal
Aate-Heli Õuna monument "Leinav Ema" Väätsal

Kunst Väätsal[muuda | muuda lähteteksti]

Väätsa rahvamaja juures asuvad II maailmasõjas langenute mälestuseks püstitatud monument "Leinav Ema" ja Väätsal sündinud eesti kirurgi Artur Linkbergi mälestusmärk.

Väätsa paisjärve lähistel asub 9. mai kolhoosi pikaaegse juhi Endel Liebergi mälestuseks püstitatud Tauno Kangro skulptuur "Külvaja".[8]

Väätsa vanim graffiti asub Väätsa mõisa endise aida, hilisema meierei, põhjaseinal. Väätsa Loomeringi kunstiga on kaetud ka meierei kinni löödud aknad.

Väätsal on filmitud räppari MAAKAS muusikavideo "Küla elu/Taevas"[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mainitakse Väätsa küla ürikutes 1564. aastal nime Wetze all, hiljem ka kui Waetz või Wätz, mis on Väätsa mõisa saksa keelne nimi. Tänapäevane nimi Väätsa tuli kasutusele 17. sajandi lõpus[9].

Väätsa mõisa asutas tõenäoliselt 1620-30ndatel aastatel Magnus von Nieroth, kellele ümbruskonna maad läänistas 1621. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf[10].

Von Nierothide kätte jäi mõis kuni 1686. aastani, mil Anna Elisabeth von Nieroth pantis mõisa Klaus Johann von Baranoffile, kes hiljem selle ka päriseks ostis. Von Baranoffide aadliperekonnaga jäi mõis seotuks ligi kaheks sajandiks[10].

17.-18. sajandil ehitati arvatavasti mõisasüda esimest korda esinduslikumalt välja. Tollal rajati mõisa sümmeetriline erinevatel kõrgustel asuvate terrassidega esinduslik barokkpark (nn prantsuse park), mille ühes otsas asus arvatavasti tollane mõisa peahoone (praeguseni säilinud keldrikünka kohal), teises otsas aga ringikujuline saarega tiik. Uus varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1796-1800. [10]

Nüüdisilme sai Väätsa 1970. aastail 9. mai kolhoosi keskasulana, mil alevikku ehitati Väätsa Rahvamaja (1969) ja hoone poele ja sööklale, püstitati monument Leinav ema, rajati paisjärv koos saarega ning ehitati mõisahoonele lisahoone kooli jaoks.

Aadressikohad[muuda | muuda lähteteksti]

Aia tänavJärve tänavKooli tänavMäe tänavPaide teePikk tänavPõllu tänavTüri teeÜlejõe tänav

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.06.2020.
  3. Laur, Madis. "Maamees muigab juba 17 aastat järjest". err.ee, 29. märts 2013. Vaadatud 03.10.2020.
  4. Pokk, Kaspar. "Reporter: «Maamees Muigab» - Eestis osatakse jätkuvalt head nalja teha?". tv.postimees.ee, 7. aprill 2019. Vaadatud 03.10.2020.
  5. Järva Teataja. "Väätsa kortermajade festival tuleb kuuendat korda". Järva Teataja, 9. juuli, 2020. Vaadatud 03.10.2020.
  6. "Väätsa lumememmede paraad hakkab maailma rekordit püstitama". keskeesti.tre.ee, 31. jaanuar, 2019. Vaadatud 03.10.2020.
  7. Reinberg, Tiit. "Väätsa jõuluaknad koguvad hoogsalt toetust". Järva Teataja, 24. november 2019. Vaadatud 03.10.2020.
  8. Vahur Kukk. "Väätsa tehisjärve lähistel avati Tauno Kangro skulptuur «Külvaja».". Eesti Kirik, 05.09.2012. Vaadatud 16.09.2020.
  9. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 700.
  10. 10,0 10,1 10,2 "Väätsa mõis". mois.ee. Vaadatud 04.10.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]