Väätsa
| Väätsa | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
1,1 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
579 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
9692[3] |
| Koordinaadid | 58° 53′ N, 25° 27′ E |
  | |
 | |
Väätsa on alevik Järva maakonnas Türi vallas. Asub Paidest 8 km läänes ja Türilt 10 kilomeetrit põhjas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Väätsa samanimelise valla halduskeskus.
Väätsal asuvad Väätsa mõis, Väätsa põhikool, Väätsa lasteaed, Väätsa rahvamaja, Nahkmetsa jahiloss, Eesti Jalgrattamuuseum ja Väätsa Weikpark.
Väätsal toimuvad igal aastal huumoriüritus "Maamees muigab" (kevaditi alates 1996. aastast[4][5] ), Väätsa kortermajade festival (suviti alates 2015. aastast)[6] ja talviti Paide–Väätsa tee ääres Väätsa lumememmede paraad (alates 2016. aastast[7]) ja Väätsa rahvamajas jõuluakende näitus "Väätsa jõuluaknad" (alates 2017. aastast[8]).
Kunst Väätsal[muuda | muuda lähteteksti]
Väätsa rahvamaja juures asuvad II maailmasõjas langenute mälestuseks püstitatud monument "Leinav ema" ja Väätsal sündinud eesti kirurgi Artur Linkbergi mälestusmärk.
Väätsa paisjärve lähistel asub kunagise 9. Mai kolhoosi esimehe Endel Liebergi mälestuseks püstitatud Tauno Kangro skulptuur "Külvaja".[9]
Väätsa vanim grafiti asub Väätsa mõisa aida (hilisema meierei) põhjaseinal. Väätsa Loomeringi kunstiga on kaetud ka meierei kinnilöödud aknad.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda on Väätsa küla ürikutes mainitud 1564. aastal nime Wetze all, hiljem ka kui Waetz või Wätz, mis on Väätsa mõisa saksakeelne nimi. Tänapäevane nimi Väätsa tuli kasutusele 17. sajandi lõpus[10].
Väätsa mõisa asutas tõenäoliselt 1620.–1630. aastatel Magnus von Nieroth, kellele ümbruskonna maad läänistas 1621. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf[11].
Von Nierothide kätte jäi mõis kuni 1686. aastani, mil Anna Elisabeth von Nieroth pantis mõisa Klaus Johann von Baranoffile, kes hiljem selle ka päriseks ostis. Von Baranoffide aadliperekonnaga jäi mõis seotuks ligi kaheks sajandiks[11].
17.-18. sajandil ehitati arvatavasti mõisasüda esimest korda esinduslikumalt välja. Tollal rajati mõisa sümmeetriline erinevatel kõrgustel asuvate terrassidega esinduslik barokkpark (nn Prantsuse park), mille ühes otsas asus arvatavasti tollane mõisa peahoone (praeguseni säilinud keldrikünka kohal), teises otsas aga ringikujuline saarega tiik. Uus varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1796–1800.[11]
Nüüdisilme sai Väätsa 1970. aastail 9. Mai kolhoosi keskasulana, mil alevikku ehitati Väätsa Rahvamaja (1969) ja hoone poele ja sööklale, püstitati monument Leinav ema, rajati paisjärv koos saarega ning ehitati mõisahoonele lisahoone kooli jaoks.
Aadressikohad[muuda | muuda lähteteksti]
Aia tänav – Järve tänav – Kooli tänav – Mäe tänav – Paide tee – Pikk tänav – Põllu tänav – Türi tee – Ülejõe tänav
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Väätsa mõis
- Väätsa rahvamaja
- Väätsa paisjärv
- Väätsa Raamatukogu
- monument "Leinav ema"
- 9. Mai kolhoos
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.06.2020.
- ↑ Laur, Madis (29. märts 2013). "Maamees muigab juba 17 aastat järjest". err.ee. Vaadatud 03.10.2020.
- ↑ Pokk, Kaspar (7. aprill 2019). "Reporter: «Maamees Muigab» - Eestis osatakse jätkuvalt head nalja teha?". tv.postimees.ee. Vaadatud 03.10.2020.
- ↑ Järva Teataja (9. juuli 2020). "Väätsa kortermajade festival tuleb kuuendat korda". Järva Teataja. Vaadatud 03.10.2020.
- ↑ "Väätsa lumememmede paraad hakkab maailma rekordit püstitama". keskeesti.tre.ee. 31. jaanuar 2019. Vaadatud 03.10.2020.
- ↑ Reinberg, Tiit (24. november 2019). "Väätsa jõuluaknad koguvad hoogsalt toetust". Järva Teataja. Vaadatud 03.10.2020.
- ↑ Vahur Kukk (05.09.2012). "Väätsa tehisjärve lähistel avati Tauno Kangro skulptuur «Külvaja»". Eesti Kirik. Vaadatud 16.09.2020.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 700.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 "Väätsa mõis". mois.ee. Vaadatud 04.10.2020.
