Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin | ||||
---|---|---|---|---|
![]() | ||||
Üldist | ||||
Seis | Kasutusel | |||
Asukoht |
![]() (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa) | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Tallinn Viljandi | |||
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv | 25 | |||
Rööpapaaride arv | 1 | |||
Opereerimine | ||||
Avati | 1901 kitsarööpmeline 750 mm, 1973 laiarööpmeline 1520 mm | |||
Omanik | Edelaraudtee | |||
Operaator(id) | Elron | |||
Depoo(d) | Tallinn-Väikse depoo | |||
Tehniline | ||||
Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
Elektrifitseeritud | Ei | |||
Kiirus | Kuni 120 km/h | |||
|
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu (Tallinna–Pärnu rongiliin).
Sisukord
Raudteeremont[muuda | muuda lähteteksti]
Türi–Viljandi raudteelõigule tehti 2011. aastal kapitaalremont, seetõttu kasvas kiirus lõigul 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont vähendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra.
Reisiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna–Viljandi rongiliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.
Peatused[muuda | muuda lähteteksti]
Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil (kiirliin):
- Tallinn-Väikse raudteejaam,
- Liiva raudteejaam,
- Saku raudteepeatus,
- Kiisa raudteejaam,
- Kohila raudteejaam,
- Rapla raudteejaam,
- Lelle raudteejaam,
- Käru raudteepeatus,
- Türi raudteejaam,
- Taikse raudteepeatus,
- Kärevere raudteepeatus,
- Ollepa raudteepeatus,
- Võhma raudteejaam,
- Olustvere raudteepeatus,
- Sürgavere raudteepeatus,
- Viljandi raudteejaam.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:
- Tallinna sadama raudteejaam
- Odra raudteepeatus (1941–1944 nimega Laadaplats)
- Veski posti raudteepeatus (ka nimega Lutheri post. Hiljem ehitati harutee Dvigateli postini (Lasnamäe e Ülemiste jaama)
- Tallinna Peajaam (tänapäeval Tallinn-Väikse raudteejaam)
- Rapla raudteejaam,
- Lelle raudteejaam,
- Türi raudteejaam,
- Viljandi raudteejaam.
Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.[1]
Aastatel 1971–1973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.
Kaubavedu[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastal alustanud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastal alustanud U. Pohrti masinavabrik ja alates 1912 Viljandi linavabrik.[2]
Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sh 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)
- ↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.