Türi raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Türi raudteejaam
Türi jaamahoone.jpg
Jaamahoone
Asukoht Jaama tn 8, Türi
Koordinaadid 58° 48′ 17″ N, 25° 25′ 27″ E
Omanik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Platvormid 2
Rööpapaaride arv 5
Avatud 1900

Türi raudteejaam on raudteejaam Järvamaal Türil. Kuni 1920. aastateni oli jaama nimi Alliku.

Türile eelneb Tallinna suunalt Käru raudteepeatus (varem asus nende vahel veel Kolu raudteepeatus) ning järgneb Viljandi suunal Taikse raudteepeatus.

Türi jaamas asub kaks uut 550 mm kõrgust täispikka perrooni. Kiirrong sõidab Balti jaamast Türile umbes 1 tund ja 30 minutit, tavarong aga 1 tund ja 40 minutit. Jaamas asub kokku viis raudteeharu, muuhulgas haruteed vanaraua kokkuostu ning Edelaraudtee territooriumile.[1] Päevas peatub Türil kaheksa Viljandi rongi (pooled Viljandi ja pooled Tallinna poole) ja kümme Türi rongi (pooled Türi ja pooled Tallinna poole). Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Allenküla (ehk Türi-Alliku) jaamaesine 20. sajandi alguses
Türi jaam aastal 2006

Türi (tollal Alliku, saksa keeles Allenküll/Turgel)) raudteejaam rajati koos kitsarööpmelise Tallinna–Viljandi raudteeliiniga 1900. aastal. Toona jäi jaam Türi kihelkonda Türi-Alliku mõisa maadele. 1920. aastatel kulus aururongiga Tallinnast Türile jõudmiseks üheksa tundi.[2] Türi jaamast algas ka kitsarööpmeline Türi–Paide–Tamsalu raudtee, mis suleti 1972. aastal. Sellel liinil järgnes Türile Kirna raudteepeatus.

1960. aastate lõpus alustati kitsarööpmelise raudtee asendamist uue laiarööpmelise raudteega. Tallinna–Türi vaheline laiarööpmeline raudteelõik avati pidulikult 7. juulil 1972, kui Tallinnast saabus esimene laiarööpmeline reisirong D1-473.[3][4]

Aastani 2014 eelnes Türile Tallinna suunalt Kolu raudteepeatus.

Aastatel 2019-2020 teostati raudteel ja Türi jaamas ulatuslik remont, mille käigus viidi jaam üle tsentraliseeritud pöörangutele, vahetati välja foorid ning paigaldati Eestis esmakordselt pöörmete alused betoonliiprid.[5]

2021. aastal avati Türil Edelaraudtee liiklusjuhtimiskeskus, mis koondab kõik taristu digiandmed ühte kohta ja annab võimaluse raudteeliikluse täielikuks automatiseerimiseks.[6]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Türi jaamahoone valmis jaamast aasta hiljem. See oli ühekorruseline ja varikatusega. 1920. aastail sai jaamahoone tules kahjustada ning ehitati taastamise käigus ümber. 1930. aastail valmis puidust jaamahoone plokk-kividest juurdeehitis, kuhu paigutati jaama juhtkond. Puithoone jäi täielikult reisijate päralt ja seal asus ka restoran. Kivihoone on säilinud algsel kujul, kuid puithoone sai sõjas tugevasti kannatada ning taastati hiljem uuel kujul.

1997. aastal toodi Türi halvas seisus bussijaam üle raudteejaama hoonesse ning rajati parkla ja bussipeatus. Jaamahoone ees leidis endale koha vana kitsarööpmelise raudtee auruvedur. Renoveeritud jaamahoone, kus asuvad personali töö- ja puhkeruumid, kassa ning reisijate ooteruumid, avati pidulikult 12. jaanuaril 2000. 2002. aasta suvel avati hoones ka jaama kohvik “Külla Jürile”.[7]

Jaamahoone on tänini Edelaraudtee ja bussijaama käsutuses.[8]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Türi jaama ohutu liikumise skeem
  2. Rene Viljat. Türi vanadel fotodel. Paide. Kuma 2004.
  3. LELLE - VILJANDI; Eesti Raudteeajaloo Selts
  4. Türil kasvas raudtee 45 aastat tagasi kitsast laiaks; Järva Teataja, nr. 83, 15 juuli 2017 (DIGAR)
  5. Türi jaamateest algab Lelle lõigu remont; Järva Teataja, 24.10.2019
  6. Galerii. Türil avati Edelaraudtee uus juhtimiskeskus; ERR uudised, 06.08.2021
  7. Türi Rongi- ja Bussijaam; Turismiweb
  8. Mehis Helme: "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Käru
Train station.svg
Türi
Taikse Human-go-next.svg