Mats Tõnisson
Mats Tõnisson (23. märts 1853 Aidu vald – 23. september 1915 Petrograd) oli eesti kirjamees.
Tõnisson lõpetas Viljandi kihelkonnakooli ja töötas 1873–1880 Vändra Pumbioja Aleksandri vallakoolis õpetajana. 1880. aastast oli Kirikaru talu peremees. Talupidamise kõrval tegeles ta rahvaluule kogumisega, oli ajalehe Sakala kirjasaatja, lõi kaasa Jakobsoni organiseeritud kampaaniates, oli agar sõnavõtja haridusküsimustes. Juba kooli kõrvalt hakkas Tõnisson tegelema rahvaluule kogumisega. Koos Jakobsoniga andsid nad 1882 ja 1883 välja kalendri. Juba kolm aastat varem oli Tõnisson välja andnud kukeaabitsa. Oma kulu ja kirjadega andis ta 1896 välja raamatu „Mesilaste kasvatus".
Üheks hobiks oli Tõnissonil ka fotograafia. 1894 avas ta Vändras koos poeg Aveliniusega Päevapildi Töökoja. 1909. aastal sattus Tõnisson konflikti kohaliku mõisniku von Ditmariga, kes keeldus eraldamast haridusseltsile maad tütarlastekooli ehitamiseks. Tõnisson andis vajaliku maatüki oma krundist.
1912. aastal kolis Tõnisson koos abikaasaga poja juurde Türile. Ühes tema kalendris ilmunud seletus sõna "kurat" päritolu kohta tõi kaasa kohtukaasuse, mille tulemusena määrati Tõnisson kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse, kus ta ka suri. Mats Tõnisson on maetud Türi vanale kalmistule.
Tõnisson tõi eesti keelde mitmeid uusi eesnimesid. Neist tuntuimad on näiteks Meeli, Õie, Õnne ja Milvi.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Madis Aesma: "Eestlaste kirjut nimemaastikku läbivad tuhanded käänulised teed" Eesti Päevaleht, 11. mai 2016
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mats Tõnisson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Hiie Piirsalu, Kilde Mats Tõnissoni eluteest, 24.03.2013 Vändra Teataja