Strenči

Strenči
läti Strenči
Riia tänav Strenčis
Strenči vapp
Pindala	5,7 km² (2023)
Elanikke	959 (1.01.2023)
Koordinaadid	57° 38′ N, 25° 41′ E

Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas. Asub Koiva jõe ääres.

Linna põhjaosa asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal, lõunaosa Ziemeļgauja kaitstaval maastikul. Looduskaitse all on Vana tamm ja Strenči Suur pärn.

Uuel Linnakalmistul asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaudadel mälestusmärk.

Ajalugu

Strenči kohale tekkis asustus XVII sajandil, mil avati Peterburi–Riia postimaantee. Aastal 1889 avati Riia ja Pihkva vahelisel raudteel Stackelni raudteejaam, tänapäevane Strenči raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil. Aastal 1905 sai Strenčist alev. Aastal 1899 hakati Liivimaa rüütelkonna eestvedamisel raudtee ja maantee vahelisele metsasele alale ehitama Liivimaa kubermangu psühhoneuroloogiahaiglat, mis valmides (1907) oli üks oma aja moodsamaid. Ka luteri kirik valmis 1907. aastal.

Eesti vabadussõja ajal toimusid alevi all ägedad lahingud Eesti soomusronglaste ja Punaarmee sõdurite vahel. Strenči lähedal asub seal langenud Eesti soomusrongide divisjoni ülemale kapten Anton Irvele püstitatud mälestusmärk.

Linn 1928. aastast. 1941. aastal hukkasid Nõukogude repressiivorganid sarnaselt Kuressaare massimõrvaga ilma õigusliku aluseta 24 linna elanikku. 1943. aastal hukkasid Saksa okupatsioonivõimud kõik psühhoneuroloogiahaigla patsiendid. 1949. aastast küüditati 20 linna elanikku. 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Strenči piirkonna keskus.

• 
  Psühhoneuroloogiahaigla
• 
  Koiva jõgi linna all
• 
  Luteri kirik
• 
  Anton Irve mälestussammas

Välislingid

• Linna tutvustav veebisait