Rencēni vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rencēni vald

läti Rencēnu pagasts

Pindala: 158,872 km²
Elanikke: 1278 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8 in/km²
Keskus: Rencēni
Rencēnu pagasts LocMap.png
Sauļi mõisa härrastemaja

Rencēni vald (läti keeles Rencēnu pagasts) on vald Lätis Burtnieki piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Burtnieki, Valmiera ja Ēvele vallaga, Ruhja piirkonna Jeri vallaga ning Naukšēni piirkonna Naukšēni vallaga.

Valla pindala on 159 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1526 inimest.[2] Valla keskus on Rencēni küla. Vallamaja asub aadressil Valmieras iela 13, vallavanemaks on Inese Sippo.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rencēni vald moodustati aastal 1819 Rencēni mõisa Dukuri karjamõisa juurde. Valla aladel olnud Labrenči, Sauļi, Lizdēni, Rencēni, Baloži, Ķiori ja Luteri mõisade aladele tekkinud valdasid hakati XIX sajandi lõpus liitma. Aastal 1896 liideti Rencēni vallaga Baloži vald, aastal 1899 aga Lizdēni vald. Aastal 1935 oli valla pindala 137,6 km².

1945. aastal jagati vald Rencēni, Lizdēni ja Saulīši külanõukogudeks, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1950 liideti Rencēni külanõukoguga likvideeritav Saulieši külanõukogu, aastal 1954 aga Lizdēni külanõukogu. Aastal 1963 liideti külanõukoguga osa Valmiera külanõukogust, aastal 1981 aga osa Jērcēni külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks. 2009. aastast kuulub Rencēni vald Burtnieki piirkonda.[4]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald jääb Tālava madalikule, asudes selle idaosas. Valla kõrgeim koht asub selle idaosas (91,2 m). Valla suuremad jõed on valla põhjapiiril voolav Säde jõgi ja selle lisajõgi Baložupe. Valda jääb ka 5,4 hektari suurune Timba järv, samuti asub Ošupīte jõekesel Rencēnmuižas üks veskijärv. Seda jõe ääres asub 215 hektari suurune märgala Seda luht, samuti on seal ka mitmed sood – Mareņi-Kārēni soo (260 ha), Tautupurvs (142 ha) ja Vildēni-Brožēni soo (120 ha). Vald asub suuremalt jaolt Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[5]

Looduskaitse all on Rencēni pärn, Tilikase tamm, Uus mõisa tamm, Rencēnmuiža allee saar, Rencēnmuiža Zvārte tamm, Rencēnmuiža tammeallee, Rencēnmuiža Zvārte mänd, Rencēnmuiža vaher, Cālīši jalakas, Vecdambīši mänd, Rencēni kalmistu elupuud, Lizdēni lehiseallee, Lizdēni allee lehis, Vaģi tamm, Eži tamm, Brožēni tamm, Vecilmēni tamm, Jēkuļi tammed ja Lizdēni pärn.[6]

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Sīleņi talutare, Rencēnmuižas asuvad vana härrastemaja ja pargikompleks, Emīls Melderise sünnikodu ja Lapaiņi ohvrikivi.[7] Kohaliku kaitse all on Rencēni mõisa valge ait, mõisavalitseja maja, viinaköök ja uus häärber, lisaks veel Zelti keskaegne kalmistu, Dravnieki keskaegne kalmistu, Vecdambīši, Skābumi, Duņķi, Ārgaļi ja Gaidi muinaskalmed ning Deļi keskaegne kalmistu koos sealse kahe ristikiviga.[8] Vaatamisväärsusteks on veel Rencēni hobupostijaama hoone ja Sauļi ning Lizdēni mõisasüdamed.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1337 lätlast, 56 venelast, 25 valgevenelast, 12 ukrainlast, 12 poolakat ja 10 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Baloži mazciems 29 (2007)
Buka mazciems 44 (2007)
Lizdēni vidējciems 190 (2021)
Rencēni lielciems 493 (2021)
Rencēnmuiža mazciems 20 (2007)
Sauļi mazciems 68 (2007)
Sauļi vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]