Naukšēni vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Naukšēni vald

läti Naukšēnu pagasts

Pindala: 192,3 km²
Elanikke: 1161 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6 in/km²
Keskus: Naukšēni
Naukšēnu pagasts LocMap.png

Naukšēni vald või Nausküla vald (läti keeles Naukšēnu pagasts) on vald Lätis, Naukšēni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ķoņi vallaga, Ruhja (Rūjiena) piirkonna Jeri vallaga, Burtnieki piirkonna Rencēni ja Ēvele vallaga, Valka piirkonna Kārķi ja Ērģeme vallaga ning Viljandimaa Mulgi vallaga ja Valgamaa Tõrva vallaga.

Valla pindala on 192 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1527 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 11 valgevenelast, 23 ukrainlast, 4 poolakat ja 7 leedulast.[3] Valla keskus on Naukšēni küla. Haridust annab Naukšēni keskkool, vallas on ka raamatukogu ja kultuurimaja.

Vald moodustati 19. veebruaril 1866 Naukšēni mõisa maadele aastal 1866. Tänapäevase pindala sai see aastal 1918. 1945. aastal jagati vald Naukšēni, Piksāri ja Nurmi külanõukogudeks, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 ühendati Naukšēni ja Nurmi külanõukogud, aastal 1961 liideti sellega Piksāri külanõukogu. Aastal 1981 liideti külanõukoguga ka osa Ērģeme külanõukogu aladest.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[5] 2009. aastast kuulub Naukšēni vald Naukšēni piirkonda.

Valla põhiosa jääb Tālava madalikule, kirdeosa aga Sakala kõrgustikule. Kõrgeim koht on Pīkas kalns (105,2 m). Valla suuremad jõed on Ruhja jõgi ja lõunapiiril voolav Säde jõgi, samuti voolavad seal Atse jõgi ja selle lisajõgi Ķire. Looduslikest järvedest asuvad vallas 3,6 hektari suurune Mustjärv (Pilicis) ja Eesti piiril ka 5,5 hektari suurune Pupsi järv (Pukšezers). Riikliku kaitse all olevatest muinsuskaitseobjektidest asuvad vallas lisaks Naukšēni mõisa hoonetekompleksile (sealt on kaitse all häärber, park, ait ja kellatorn-juustukoda) veel ka Naukšēni linnamägi ja hiiepaik Andrecēni Kuradisängi ivi.[6] Kohliku kaiste all on Nurmi keskaegne kalmistu.[7] Looduskaitse all on Jaunalēni tamm, Polīte tamm, Jaunalēni tee tamm, Māzerainise mänd, Veceļi pärn, Peitēni tamm, Udzēni paju, Kurģise metspirnipuu, Acupīte tamm, Dukuri tamm, Tautali tamm, Dūkuri tamm, Ozoli mänd, Ziediņi remmelgas, Gāgari talu lehised, Veckauki lehis, Jungi pärnad, Jungi tamm, Pēža pärn, Tediņi mänd ja Nurmi mõisapargi pärn. Spiģi koobas Säde jõe kaldal asub Nausküla ja Kārķi valla piiril. Arvukalt kaitsealuseid põlispuid kasvab Naukšēni mõisa pargis.[8]

Vallas on seitse küla. Naukšēnis ehk Nauskülas (lielciems) oli 2015. aastal 744 elanikku. Ülejäänud külad olid kõik väikekülad (mazciems) – Doles 32 elanikuga aastal 2000, Ērmuižas 10 elanikuga aastal 2008, Mirķi 57 elanikuga aastal 2000, Nurmi 24 elanikuga aastal 2007, Piksāri 43 elanikuga aastal 2008 ja Tēcēni küla 16 elanikuga aastal 2000. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]