Naukšēni vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Naukšēni vald

läti Naukšēnu pagasts

Pindala: 192,3 km²
Elanikke: 1103 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,7 in/km²
Keskus: Naukšēni
Naukšēnu pagasts LocMap.png

Naukšēni vald või Nausküla vald (läti keeles Naukšēnu pagasts) on vald Lätis Naukšēni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ķoņi valla, Ruhja (Rūjiena) piirkonna Jeri valla, Burtnieki piirkonna Rencēni ja Ēvele valla, Valka piirkonna Kārķi ja Ērģeme valla ning Viljandimaa Mulgi valla ja Valgamaa Tõrva vallaga.

Valla pindala on 192 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1527 inimest.[2] Valla keskus on Naukšēni küla. Haridust annab Naukšēni keskkool, vallas on ka raamatukogu ja kultuurimaja.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald moodustati 19. veebruaril 1866 Naukšēni mõisa maadele. Tänapäevase pindala sai see aastal 1918. 1945. aastal jagati vald Naukšēni, Piksāri ja Nurmi külanõukogudeks, aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 ühendati Naukšēni ja Nurmi külanõukogud, aastal 1961 liideti sellega Piksāri külanõukogu. Aastal 1981 liideti külanõukoguga ka osa Ērģeme külanõukogu aladest.[3] Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[4] 2009. aastast kuulub Naukšēni vald Naukšēni piirkonda.

Riikliku kaitse all olevatest muinsuskaitseobjektidest asuvad vallas lisaks Naukšēni mõisa hoonetekompleksile (sealt on kaitse all häärber, park, ait ja kellatorn-juustukoda) veel ka Naukšēni linnamägi ja hiiepaik Andrecēni Kuradisängi kivi.[5] Kohaliku kaitse all on Nurmi keskaegne kalmistu.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla põhiosa jääb Tālava madalikule, kirdeosa aga Sakala kõrgustikule. Kõrgeim koht on Pīkas kalns (105,2 m). Valla suuremad jõed on Ruhja jõgi ja lõunapiiril voolav Säde jõgi, samuti voolavad seal Atse jõgi ja selle lisajõgi Ķire. Looduslikest järvedest asuvad vallas 3,6 hektari suurune Mustjärv (Pilicis) ja Eesti piiril ka 5,5 hektari suurune Pupsi järv (Pukšezers).

Looduskaitse all on Naukšēni mänd, Naukšēni vabaõhulava tamm, Jaunalēni tamm, Polīte tamm, Jaunalēni tee tamm, Māzerainise mänd, Veceļi pärn, Peitēni tamm, Udzēni paju, Kurģise metspirnipuu, Acupīte tamm, Dukuri tamm, Tautali tamm, Dūkuri tamm, Ozoli mänd, Ziediņi remmelgas, Gāgari talu lehised, Veckauki lehis, Jungi pärnad, Jungi tamm, Pēža pärn, Tediņi mänd ja Nurmi mõisapargi pärn. Spiģi koobas Säde jõe kaldal asub Nausküla ja Kārķi valla piiril. Arvukalt kaitsealuseid põlispuid kasvab Naukšēni mõisa pargis.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 11 valgevenelast, 23 ukrainlast, 4 poolakat ja 7 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Doles mazciems 32 (2000)
Mirķi mazciems 57 (2000)
Naukšēni lielciems 656 (2020)
Nurmi mazciems 24 (2007)
Piksāri mazciems 43 (2008)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]