Burtnieki vald
| Burtnieki vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Burtnieku pagasts | |
|
| |
| Pindala: 187,29 km² | |
Elanikke: 1148 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,1 in/km² | |
| Keskus: Burtnieki | |
 |
Burtnieki vald (läti keeles Burtnieku pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Matīši, Rencēni, Valmiera, Vecate, Jeri, Kocēni ja Bērzaine vallaga.
Valla pindala on 187 km². 2017. aasta seisuga elas seal 1252 inimest. Valla keskus on Burtnieki küla. Vallamaja asub aadressil J. Vintēna ielā 7, vallavanem on Lita Ozerinska.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Valla aladele jäävad endiste Astijärve mõisa (Schloß-Burtneck) ja Astijärve kirikumõisa (Pastorat Burtneck), samuti ka Rūte (Ruthenhof), Seķi (Seckenhof), Dūre (Duhrenhof), Briede (Wredenhof), Ēķini (Heidekenhof) ja Luteri (Luthershof) mõisa maad. Aastal 1935 oli Burtnieki valla pindala 155 km². 1945. aastal moodustati vallas Burtnieki ja Rūtesi külanõukogu, 1949. aasta vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Burtnieki külanõukoguga likvideeritav Rūtesi külanõukogu, aastal 1958 aga sovhoosi Burtnieki alad.[3] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Burtnieki piirkonda.
Aastal 2016 oli vallas 1393 elanikku.[5]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald jääb Tālava madalikule, asudes Asti järve idakaldal. Valda jäävad mitmed voored, mille pikkus on enamasti viis kilomeetrit ja mis on ümbritsevast maapinnast 5–20 meetrit kõrgemad. Vallas asub Melnači rahn, mille pikkus on 6,3, laius 4,6 ja kõrgus 3,8 meetrit.[6] Samuti kasvavad seal kaks põlispuud: Dambji tamm, mille ümbermõõt on 8,6 ja kõrgus 24 meetrit,[7] ja Briedeskrogsi paju, mil ümbermõõt on 7,9 meetrit ja kõrgus 21 meetrit.[8] Valla põhjapiiril voolab Säde jõgi.[9] Looduskaitse all on veel Seda tamm, Burtnieki kiriku vaher, Oškalni saar, Ieviņi tamm, Kirikutamm, Bērzi voored, Dambji kask, Kalnieši tammed, Burtnieki liivakivipaljandid, Senči tamm, tamm Airītē kaldal, Ēķinmuiža tamm, Puriņi tamm, Gulbji tamm, Rēpeņi tamm, Veiči tamm, Saulese pärn, Egle tamm, Saulese tamm, Verežase paju, Veiči kask, Penči saar, Vecpuķese tamm, Briedese vahtrad, Lielgaujēni paju, Burtnieki paberikask, Burtnieki paju, Dārznieka maja tamm, Pikk vaher, Burtnieki vaher, Adzelvieši tamm ja Burtnieki pärn. Valla põhjaosa jääb osalt Seda soo hoiualale, valla loodeosas asub aga 431,9 hektari suurune Burtnieki lammi hoiuala. Suur osa vallast asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[10]
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Astijärve mõisa hoonetekompleks (sealjuures park, piirdemüür, väravad, tall, aidad ja sild), Astijärve kirikumõisa hoonetekompleks (sealjuures sealse elumaja ahi, kirikuõpetaja maja, ait ja tall), Asti ordulinnuse varemed ja Astijärve kirik (sealhulgas kantsel ja selle maalingud, altar, 48 kirikuliste pinki, köstri pult-pink ning altaripiire).
Regionaalse kaitse all on Miernamsi palvemaja, Peivase muinaskalme, Miernamsi palvemaja, Burtnieki vana kalmistu kabel, Rugāji linnamäeke, Mežmaļi muinaskalmed, Lantese keskaegne kalmistu, Bībe muinaskalmed ja Adzelvietase muinaskalmed.
Kohaliku kaitse all on Burtnieki vana kalmistu väravad, Zaķīši talu, Zvārte kivi, selle kirjad ja märgid.[11]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1048 lätlast, 126 venelast, 32 valgevenelast, 27 ukrainlast, 20 poolakat ja 7 leedulast.[12]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[13] |
|---|---|---|
| Andruves | mazciems | 39 (2007) |
| Briedes | mazciems | 25 (2007) |
| Briedupes | mazciems | 29 (2007) |
| Burtnieki | ciems | 394 (2025) |
| Dūre | mazciems | |
| Krūzes | mazciems | 22 (2007) |
| Kunģēļi | mazciems | 14 (2000) |
| Mežvidi | mazciems | |
| Penči | mazciems | 92 (2021) |
| Pidriķis | mazciems | 51 (2007) |
| Šalkas | mazciems | ~10 (2007) |
| Zvārtes | mazciems | 25 (2007) |
| Taubes | mazciems | 35 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]
Asti järve luht
Burtnieki lauluväljak
Burtnieki asula sissesõit
Asti ordulinnuse müürid
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2017. Vaadatud 6. märtsil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi: Melnača akmens (Mellaču)
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi: Dambju ozols
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi: Briedeskroga vītols
- ↑ "Burtnieku pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2017. Vaadatud 6. märtsil 2017.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud=2019-02-04
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze
