Valmiera vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valmiera vald

läti Valmieras pagasts

Pindala: 101,241 km²
Elanikke: 3705 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 36,6 in/km²
Keskus: Vanagi
Valmieras pagasts LocMap.png
Kadakas Rieteklise koduhoovis

Valmiera vald (läti keeles Valmieras pagasts) on vald Lätis Burtnieki piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Burtnieki ja Rencēni vallaga, Strenči piirkonna Jērcēni vallaga ning Beverīna piirkonna Trikāta, Kauguri ja Brenguļi vallaga, samuti ka Valmiera linnaga.

Valla pindala on 101 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3245 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 3010 lätlast, 560 venelast, 69 valgevenelast, 28 ukrainlast, 26 poolakat ja 18 leedulast.[3] Valla keskus on Vanagi küla. Vallamaja asub Valmiermuižas aadressil Vanagu iela 4, vallavanemaks on Māra Vītola.[4] Vallal on oma kultuurimaja ja raamatukogu, valla lapsed saavad aga haridust Valmieras.

Valla alad kuulusid Tālava muinasmaakonda. Vald moodustati aastal 1894, mil liideti Valmiera kirikumõisa ja Valmiera mõisa mõisavallad. Aastal 1906 liideti Oliņi piirkond Trikāta vallaga. Aastal 1935 oli selle valla pindala 144,4 km². 1945. aastal moodustati vallas Valmiera ja Ausekļise külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Valmiera külanõukoguga osa Ausekļise külanõukogu maadest. Aastal 1967 liideti osa külanõukogu maadest Rencēni külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu Valmiera vallaks. 2009. aastast kuulub vald Burtnieki piirkonda.[5]

Vald jääb Tālava madalikule. Selle reljeefile on omased väikesed voored. Suurimaks jõeks on valla kagupiiril voolav Koiva jõgi. Voorte vahele jäävad Līgotņi (226 ha), Brada (131 ha), Cīļe (120 ha), Ezeri (83 ha), Ķoniņi (72 ha), Purkauliņi (74 ha) un Mācītājlauži (52 ha) sood.[6]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Sīmanēni püha tamm, Valmiera mõisa elumaja kahe toa seina- ja laemaalingud, ait ja piirdemüüsi fragmendid.[7] Teiste vaatamisväärsuste seas on luuletajate Jānis Ruģēnsi ja Rieteklise sünnikodud, Ķelderlejā natsismiohvrite ühishaud ja Valmiera mõisa hoonetekompleks. Looduskaitse all on Ugrāji vaher, Ugrāji tamm, Vecžvīguri lehis, Jaunžvīguri pärn, Vecbenči tamm, Rami tamm, Murēni tamm, Aismeža tamm, Glumi tamm, Cinatase pärn, Cinatase tamm, Vecmareņi pärn, Jaundanieli tamm, Čakstese tamm, Sautiņi tamm, Rieteklise kadakas, Sīmanēni Valgusetamm, Sīmanēni Armastuse tamm, Baloži tamm, Zemgaļi tamm, Lielķīši tamm, Ģibži tamm, Lielauši pärn, Lielauši tamm, Lielauši künnapuud, Vējiņi mänd, Annasmuiža tamm, Annasmuiža allee tammed, Annasmuiža künnapuu ja Irša pargi tammed. Valla idaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[8]

Vallas on seitseteist küla. Valla keskuses Vanagis (vidējciems) oli aastal 2007 245 elanikku. Teine sama staatusega küla on Rūpnieki, kus aastal 2016 oli 161 elanikku, ja kolmas on Pilāti, kus aastal 2016 oli 170 elanikku. Kaks valla küla kuulusid kategooriasse lielciems - Valmiermuiža 2474 elanikuga aastal 2016 ja Viesturi 930 elanikuga aastal 2007. Kuus selle valla küla olid staatusega vasarnīcu ciems - Kaijas, Līgotnes, Līgotnes 1, Mežvidi, Priedes ja Ziedonis. Valla küladest kolm on staatusega mazciems – Jeri 56 elanikuga aastal 2007, Lejaskurļi ja Poķi. Kolm valla küla kuulusid kategooriasse skrajciems – Annasmuiža 33 elanikuga aastal 2007, Daliņi ja Sipi 29 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]