Kocēni vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kocēni vald

läti Kocēnu pagasts

Pindala: 184,8 km²
Elanikke: 2841 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 15,4 in/km²
Keskus: Kocēni
Kocēnu pagasts LocMap.png

Kocēni vald (läti keeles Kocēnu pagasts) on vald Lätis Kocēni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dikļi, Vaidava, Zilaiskalnsi ja Bērzaine vallaga, Beverīna piirkonna Kauguri vallaga, Priekuļi piirkonna Liepa vallaga, Burtnieki piirkonna Burtnieki ja Valmiera vallaga, samuti ka Valmiera linnaga.

Valla pindala on 185 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3105 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 2625 lätlast, 175 venelast, 37 valgevenelast, 7 ukrainlast, 12 poolakat ja 18 leedulast.[3] Valla keskus on Kocēni küla.

Valla aladel asus varem Kokmuiža mõis (Kokenhof) oma Kaļļa (Kārļa), Upītese, Brēmeļe, Stukūža ja Silupīši karjamõisadega. Sellest moodustatud vald kandis aastani 1925 nime Koki vald, aastani 1939 oli see Kokmuiža vald ja sealt edasi kandis see tänapäevast nimetust. Aastal 1935 oli selle pindala 78,8 km² ja seal oli 1956 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati vallas Kocēni ja Dūķeri külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1950 liideti Kocēni külanõukoguga likvideeritav Dūķeri külanõukogu. Aastal 1962 liideti vallaga osa likvideeritavast Mujāni külanõukogust, aastal 1975 aga osake Zilaiskalnsi maaterritooriumist.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu Kocēni vallaks. 2009. aastast kuulub vald Valmiera ehk tänapäeval Kocēni piirkonda.

Vald jääb Tālava madalikule. Suurimaks jõeks on Koiva jõgi, tähtsamad jõed on veel selle lisajõgi Jumara jõgi ja Briede. Vald asub osaliselt Gauja rahvuspargis, osaliselt aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Looduskaitse all on Gauri künnapuu, Sprosti tamm, Cīļi sauna pappel, Mazvējiņi tamm, Noriņase tammed, Jaundzērvesi tamm, Lielbrendiķi tamm, Lieldzērvesi tamm, Lielģeriņi tamm, Pankase tammed, Grantskalni tamm, Mujāni kooli tammed, Dravēni vaher, Pālēni tammed, Tiltiņi teine tamm, Vecprikuļi pärn, Maitiņi pärn, Vecmeicēni saar, Ošlejase tamm, Šustese pärn, Vīķvēni pärn, Vīķvēni sauna tamm, Kokmuiža allee pärnad, Kokmuiža tiigi tammed, Kokmuiža tamm, Kocēni lasteaia tamm, Kocēni tiigi tamm, Robiņi künnapuu, Kalmīši tamm, Ridēni tamm, Deidari vahtrad, Auniņi tamm, Vīteļi allee pärn, Cēļi saar, Cēļi tammed, Peņģi tamm, Paipalase tamm, Vīteļi künnapuu, Deidari vahtrad, Bokase pärn, Mežuļi jalakas, Straupnieki mänd, Dukuļi allikad, Vīksnase vaher, Ķieģeļmuiža lehis, Ķieģeļmuiža pärn, Ķieģeļmuiža allee pärnad ja Karitēni pärn. Valla idapiiri ääres paikneb osaliselt Vīķvēni soo hoiuala, valda jääb ka 118,2 hektari suurune Zilaiskalnsi hoiuala.[6]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Rubene kirik, kiriku kantsel ja selle maalingud, Mujāni palvemaja ning piiskopilinnus, hiiepaigad Vītolēni kivi ja Zilais kalnsi ohvrikivi, Vaidava ning Cimpēni linnamäed ja Ruģēni ning Draņķi muinaskalmed.[7] Valda jäävad veel muinsuskaitse alused Rubene kihelkonnakool, hiiepaik Pobrenči püha allikas, Jānēni muinaskalme ja keskaegne kalmistu Ķikuti Kirikumägi.[8]

Vallas on kakskümmend üheksa küla. Valla keskuses Kocēnis (lielciems) oli aastal 2016 1025 elanikku. Staatusega vidējciems oli kaks küla – Rubene 415 elanikuga aastal 2016 ja Tožas 95 elanikuga aastal 2007. Üks valla küladest, Vaivari, oli vasarnīcu ciems. Seitse valla küla olid staatusega mazciems – Andriņi, Beites 91 elanikuga aastal 2007, Dūķeri 29 elanikuga aastal 2007, Krogzemji 13 elanikuga aastal 2007, Rieviņas ligikaudu 20 elanikuga aastal 2007, Sarmas ligikaudu 25 elanikuga aastal 2007 ja Šalkas. Teised valla külad olid staatusega skrajciems – Baldieši 35 elanikuga aastal 2007, Brandeļi 196 elanikuga aastal 2016, Brēmeles 14 elanikuga aastal 2007, Brīnumi 13 elanikuga aastal 2007, Cimpēni ligikaudu 10 elanikuga aastal 2007, Liepas 39 elanikuga aastal 2007, Mujāni 20 elanikuga aastal 2007, Noriņas ligikaudu 20 elanikuga aastal 2007, Pankas 19 elanikuga aastal 2007, Peņģi 20 elanikuga aastal 2007, Puškari ligikaudu 15 elanikuga aastal 2007, Rāvas 12 elanikuga aastal 2007, Sprīdīši 39 elanikuga aastal 2007, Sprosti 14 elanikuga aastal 2007, Tarnīsas 47 elanikuga aastal 2001, Tilgaļi ligikaudu 20 elanikuga aastal 2007, Upītes 17 elanikuga aastal 2007 ja Zeltiņi 50 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija.
  9. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt