Kocēni vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kocēni vald

läti Kocēnu pagasts

Pindala: 184,8 km²
Elanikke: 2676 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 14,5 in/km²
Keskus: Kocēni
Kocēnu pagasts LocMap.png

Kocēni vald (läti keeles Kocēnu pagasts) on vald Lätis Kocēni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dikļi, Vaidava, Zilaiskalnsi ja Bērzaine vallaga, Beverīna piirkonna Kauguri vallaga, Priekuļi piirkonna Liepa vallaga, Burtnieki piirkonna Burtnieki ja Valmiera vallaga, samuti ka Valmiera linnaga.

Valla pindala on 185 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3105 inimest.[2] Valla keskus on Kocēni küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla aladel asus varem Kokmuiža mõis (Kokenhof) oma Kaļļa (Kārļa), Upītese, Brēmeļe, Stukūža ja Silupīši karjamõisadega. Sellest moodustatud vald kandis aastani 1925 nime Koki vald, aastani 1939 oli see Kokmuiža vald ja sealt edasi kandis see tänapäevast nimetust. Aastal 1935 oli selle pindala 78,8 km² ja seal oli 1956 elanikku.[3] 1945. aastal moodustati vallas Kocēni ja Dūķeri külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1950 liideti Kocēni külanõukoguga likvideeritav Dūķeri külanõukogu. Aastal 1962 liideti vallaga osa likvideeritavast Mujāni külanõukogust, aastal 1975 aga osake Zilaiskalnsi maaterritooriumist.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu Kocēni vallaks. 2009. aastast kuulub vald Valmiera ehk tänapäeval Kocēni piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald jääb Tālava madalikule. Suurimaks jõeks on Koiva jõgi, tähtsamad jõed on veel selle lisajõgi Jumara jõgi ja valla lääneosas voolav Briede jõgi. Vald asub osaliselt Gauja rahvuspargis, osaliselt aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.

Looduskaitse all on Gauri künnapuu, Sprosti tamm, Cīļi sauna pappel, Mazvējiņi tamm, Noriņase tammed, Jaundzērvesi tamm, Lielbrendiķi tamm, Lieldzērvesi tamm, Lielģeriņi tamm, Pankase tamm, Grantskalni tamm, Mujāni kooli tammed, Dravēni vaher, Pālēni tammed, Tiltiņi teine tamm, Vecprikuļi pärn, Maitiņi pärn, Vecmeicēni saar, Ošlejase tamm, Šustese pärn, Vīķvēni pärn, Vīķvēni sauna tamm, Kokmuiža allee pärnad, Kokmuiža tiigi tammed, Kokmuiža tamm, Kocēni lasteaia tamm, Kocēni tiigi tamm, Robiņi künnapuu, Kalmīši tamm, Ridēni tamm, Rubene rahn, Deidari vahtrad, Auniņi tamm, Vīteļi allee pärn, Cēļi saar, Cēļi tamm, Peņģi tamm, Paipalase tamm, Vīteļi künnapuu, Deidari vahtrad, Bokase pärn, Mežuļi jalakas, Straupnieki mänd, Dukuļi allikad, Vīksnase vaher, Ķieģeļmuiža lehis, Ķieģeļmuiža pärn, Ķieģeļmuiža allee pärnad ja Karitēni pärn. Valla idapiiri ääres paikneb osaliselt Vīķvēni soo hoiuala, valda jääb ka 118,2 hektari suurune Zilaiskalnsi hoiuala.[5]

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Rubene kirik, kiriku kantsel ja selle maalingud, Mujāni palvemaja ning Mujani vasallilinnus, hiiepaigad Vītolēni kivi ja Zilais kalnsi ohvrikivi, Vaidava ning Cimpēni linnamäed ja Ruģēni ning Draņķi muinaskalmed.[6] Valda jäävad veel muinsuskaitse alused Rubene kihelkonnakool, hiiepaik Pobrenči püha allikas, Jānēni muinaskalme ja keskaegne kalmistu Ķikuti Kirikumägi.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 2625 lätlast, 175 venelast, 37 valgevenelast, 7 ukrainlast, 12 poolakat ja 18 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Baldieši skrajciems ~35 (2007)
Beites mazciems ~91 (2007)
Brandeļi skrajciems 206 (2021)
Brēmeles skrajciems ~14 (2007)
Brīnumi skrajciems ~13 (2007)
Cimpēni skrajciems ~10 (2007)
Dūķeri mazciems 29 (2007)
Kocēni lielciems 949 (2021)
Krogzemji mazciems 13 (2007)
Ķieģeļi mazciems
Liepas skrajciems 39 (2007)
Mujāni skrajciems 20 (2007)
Noriņas skrajciems ~20 (2007)
Pankas skrajciems 19 (2007)
Peņģi skrajciems ~20 (2007)
Puškari skrajciems ~15 (2007)
Rāvas skrajciems ~12 (2007)
Rieviņas mazciems ~20 (2007)
Rubene vidējciems 412 (2021)
Sarmas mazciems ~25 (2007)
Sprīdīši skrajciems ~39 (2007)
Sprosti skrajciems 14 (2007)
Šalkas mazciems
Zeltiņi skrajciems 50 (2007)
Tarnīsas skrajciems 47 (2001)
Tilgaļi skrajciems ~20 (2007)
Tožas vidējciems ~95 (2007)
Upītes skrajciems 17 (2007)
Vaivari vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija.
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze