Skaņkalne vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Skaņkalne vald

läti Skaņkalnes pagasts

Pindala: 112,1 km²
Elanikke: 607 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,4 in/km²
Keskus: Mazsalaca
Skaņkalnes pagasts LocMap.png
Enģeļu klints

Skaņkalne vald (läti keeles Skaņkalnes pagasts) on vald Lätis Mazsalaca piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazsalaca ja Ramata vallaga, Aloja piirkonna Braslava, Staicele ja Aloja valla ning Burtnieki piirkonna Vecate vallaga.

Valla pindala on 112 km². 2010. aasta seisuga elas seal 819 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 665 lätlast, 36 venelast, 15 valgevenelast, 7 ukrainlast, 4 poolakat ja 2 leedulast.[3] Valla keskus on Mazsalaca linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu, vallavalitsuse ülesandeid täidab Mazsalaca piirkonna administratsioon.[4]

XIX sajandil asusid valla territooriumil Skulberģa ja Jaunate vallad. XX sajandi alguses need vallad ühendati.[5] Aastal 1925 sai Skulberģa vald uue nime Skaņkalne vald. Aastal 1935 oli valla pindala 128,3 km². Aastal 1945 jagati vald Skaņkalne ja Jaunciemsi külanõukogudeks, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1954 liideti Jaunciemsi külanõukogu Skaņkalne külanõukoguga. 1990. aastal moodustati külanõukogust Skaņkalne vald.[6] 2009. aastast kuulub Skaņkalne vald Mazsalaca piirkonda.

Vald jääb Salatsi jõe kallastele. Piirkond on ajalooline liivlaste asuala, vanal liivlaste linnamäel asub tänapäeval vabaõhulava. Valda jäävad mitmed liivakivipaljandid, allikad ja koopad. Neist üks tuntumaid on Skaņais kalns ehk tõlkes Kajakalju, mis tänu oma kujule kas siis võimendab kaja või suunab seda mujale.[7] Riikliku kaitse all on vallas asuvad Skaņkalne ja Vikšēni linnamäed.[8] Kohaliku kaitse all on Ohvrikoopa hiiepaik, Rūnase ristikivi ja Jaunvīkšēni muinaskalmed.[9] Looduskaitse all on Lejasjēņi tamm, Lejasmeirēni tamm, Grobi tammed, Skudrase elupuu, Lasiņi kask, Vīkšēni saared, Piemiņa tamm, Gudzoni koobas, Veclaņģi vaher, Skaņaiskalnsi paljandi piirkond, Eglājise tamm, Rantiņi tamm, Lehmakoobas (Govs ala) ja allikas, Bezdelīgi paljand ja koopad ning Dzelveskalnsi paljand ja koopad. Lisaks on vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla põhjaosa jääb Salatsi oru maastikukaitsealale.[10]

Valla aladele jäävad kahe endise mõisa - Skulberģi ja Jaunate - hoonetekompleksid. Skaņkalne vallas on neli küla. Skaņkalnes (vidējciems) oli aastal 2015 290 elanikku, Dzintaris (mazciems) oli aastal 2000 32 elanikku, Jaunate külas (mazciems) oli aastal 2007 28 elanikku ja Ķurbēni külas (mazciems) oli aastal 2007 21 elanikku. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]