Mazsalaca vald
| Mazsalaca vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Mazsalacas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 70,1 km² | |
Elanikke: 482 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,9 in/km² | |
| Keskus: Mazsalaca | |
 |
Mazsalaca vald (läti keeles Mazsalacas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazsalaca linnaga ning Skaņkalne, Sēļi, Ramata ja Vecate vallaga.
Valla pindala on 70 km². 2013. aastal elas seal 660 inimest.[2] Valla keskus on Mazsalaca linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub endisel liivlaste ja eestlaste asuala piiril. Kui need alad Liivi ordu valdusse läksid, alustati sinna lätlaste asustamist.
Kuni 1925. aastani kandis vald nime Valtenberģa vald. Selle pindala oli 1935. aastal 169 km². 1945. aastal jagati vald Mazsalaca, Ramata ja Silzemnieki külanõukoguks, 1949. aastal vald likvideeriti. Märtsis 1954 liideti Silzemnieki külanõukogu Mazsalaca külanõukoguga, oktoobris liideti sellega ka Mazsalaca linn.[3] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Mazsalaca piirkonda. 28. jaanuaril 2010 lõi Mazsalaca linn vallast lahku.
Riikliku kaitse alustest kultuurimälestistest asub vallas Mazsalaca Kuradikelder. Regionaalse kaitse all on Kukurbaļļi muinaskalme, Ceipi ohvritamm, Promulti keskaegne kalmistu ehk Suurmägi, Jenkase muinaskalmed ja Vecdauģēni keskaegne kalmistu. Kohaliku kaitse all on Jenkase ristikivi.[4]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald jääb Salatsi jõe kallastele ja asub Tālava madaliku Burtnieki tasandikul. Valla maastikku iseloomustavad ligi kümne kilomeetri pikkused ja kaheksa meetri kõrgused voored. Piirkonna kõrgeim koht asub selle põhjaosas ja ulatub 65,3 m üle merepinna. Madalaim koht asub Salatsi jõe ääres (36,5 m).[5] Valda jäävad mitmed liivakivipaljandid, allikad ja koopad, nende seas ka Läti ja kogu Baltikumi pikimad Dauģēni koopad.[6]
Looduskaitse all on Nurmika pärn, Skubenise tamm, Skubenise vaher, Lejas Blāķi paju, Mellupe hobukastan, Jaunķimeņi paju, Jenkase paju, Šķesteri pajud, Valtenbergi mõisapargi pärn, Rūķi raja pärn, paljand Neļķu klintis, Skaņaiskalnsi paljandi piirkond, Silmači paljand ja koopad ning Dauģēni paljand ja koopad. Valla lääneosa jääb Salatsi oru loodusparki.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal elas vallas 546 lätlast, 16 venelast, 4 valgevenelast, 8 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Blāķi | mazciems | 36 (2006) |
| Blanka | mazciems | 40 (2006) |
| Parkmaļi | mazciems | 77 (2006) |
| Priedāji | mazciems | 224 (2006) |
| Promulti | mazciems | 32 (2006) |
| Tīši | mazciems | 26 (2006) |
| Unguri | mazciems | 19 (2006) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2016. Vaadatud 18. novembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 48 lk.
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011.
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
