Valga–Riia raudteeliin

Allikas: Vikipeedia
Valga–Riia raudteeliin
Üldist
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti (Valgamaa)
Flag of Latvia.svg Läti
Alg- ja lõpp-punkt Valga
Riia

Valga–Riia raudteeliin on raudteeliin Eestis ja Lätis. Liin läbib Eesti osas vaid Valga linna, kuid Läti osas tervet Põhja-Lätit.

Valga–Riia rongide lõppjaam viidi aastal 2001 üle Valgast mõne kilomeetri kaugusele Lugažisse, mistõttu katkes Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklus. See taastati aga 25. aprillil 2008 ning toimib siiani. Päevas sõidab mõlemasse suunda kolm reisirongi (seisuga 2009)[1].

Peatused Valga–Riia raudteeliinil[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteeliin rajati aastatel 18861889 (avati 22. juuli 1889) osana Liivimaa ja Pihkva kubermangu läbiva Riia–Pihkva raudteeliinist (selle alla arvati ka Tartu–Valga raudteeliin), raudteeliini pikkus oli 287 versta ehk 306 km.

1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangus tegutsenud Balti raudtee ja Riia–Pihkva raudtee liideti Balti raudteega, 1907. aastal Balti raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel moodustati Loode raudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги).

Ajaloolised raudteejaamad ja peatused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lugaži raudteejaam, avati 1942. aastal Teise maailmasõja ajal sõjaväeešelonide komplekteerimiseks.
  • Saule harutee raudteepeatus, avati 1900. aastal.
  • Strenči raudteejaam, avati 1889. aastal, algne saksapärane nimi Stackeln.
  • Brenguļi raudteepeatus, jaama esmamainimine 1918. aastal, peatuse kohta kasutati ka saksapärast nime Neu-Wrangelshof ja lätipärast nime Jaunbrenguļi.
  • Volmari raudteejaam, avati samal ajal raudteeliiniga, 1919. aastast Valmiera raudteejaam. Volmari raudteejaam oli ka raudteesõlm, kus ristusid 1912. aastal avatud kitsarööpmelised Ainaži–Valmiera ja Valmiera–Smiltene raudtee.
  • Lode harutee raudteepeatus, avati 1889. aastal. 1920. aastal nimetati raudteejaam Liepa jaamaks, kuid 1921. aastal taastati nimi Lode.
  • Vendeni raudteejaam, avati 1889. aastal. 1919. aastal nimetati ümber Cēsiseks.
  • Āraiši raudteejaam, avati 1897. aastal.
  • Tänapäeva Melturi raudteejaama juures eraldus Riia–Valga raudteeliinilt Ieriķi–Gulbene raudteeharu.

Esimese maailmasõja ajal, aastatel 19171918, kui raudtee oli Saksa keisririigi armee käes, ehitati raudtee Riiast Ieriķini normaalrööpmeliseks (1435 mm).

Aastatel 19191921 võttis Lätis vähehaaval võimust vene rööpmelaiusega laiarööpmeline raudtee (1524 mm), mis on tänapäevani kõikides endistes Nõukogude liidu vabariikides[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti raudteeliinid
Läänesuund: Tallinn–Pääsküla | Tallinn–Keila | Tallinn–Keila kiirliin | Tallinn–Riisipere | Tallinn–Paldiski | Tallinn – Klooga-Rand
Idasuund: Tallinn–Aegviidu | Tallinn–Aegviidu kiirliin | Tallinn–Narva | Tallinn–Tartu | Tallinn–Tartu kiirliin | Tallinn–Rakvere | Tartu–Valga | Tartu–Koidula (endine Tartu–Petseri) | Valga–Riia
Lõunasuund: Tallinn–Pärnu | Tallinn–Viljandi | Tallinn–Türi | Tallinn–Rapla | Tallinn–Lelle