Vecate vald
| Vecate vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Vecates pagasts | |
|
| |
| Pindala: 89,74 km² | |
Elanikke: 351 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,9 in/km² | |
| Keskus: Vecate | |
 |
Vecate vald (läti keeles Vecates pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Burtnieki, Matīši, Jeri, Skaņkalne, Sēļi ja Mazsalaca vallaga ning Limbaži piirkonna Braslava vallaga.
Valla pindala on 90 km². 2016. aasta seisuga elas seal 428 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 273 lätlast, 100 venelast, 20 valgevenelast, 31 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Vecate küla. Vallavanem on Maija Kozlovska.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vecate valla aladel elasid 12. sajandi lõpus liivlased, piirkond jäi Metsapoole muinasmaakonna idapiirile. Piirkonnas asusid Vecate mõis ja Košķele mõis. Aastal 1935 oli valla pindala 42,6 km². 1945. aastal moodustati vallas Vecate külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult ja külanõukogu moodustati taas. Aastal 1954 liideti külanõukoguga osa Ziemeļi külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[5] Aastatel 2006–2021 kuulus Vecate vald Burtnieki piirkonda.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald jääb Tālava madalikule, asudes Asti järve põhjakaldal. Selle idaosas asuvad Ķirumsi järv (53,5 ha) ja Rebele järv (1,5 ha). Valla suuremad jõed on Salatsi jõgi ja järve voolavad Ruhja jõgi ning valla lõunapiiril voolav Säde jõgi. Vallas asuvad ka Sepata soo (304 ha) ja Ķirumsi soo (157 ha).[6]
Valla maastikku iseloomustavad ligi kümne kilomeetri pikkused voored. Piirkonna kõrgeim koht asub selle lääneosas ja ulatub 70 m üle merepinna. Maavaradest leidub vallas liiva ja sapropeeli.[7]
Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kaulēnkalnsi muinasasula, Riņņukalnsi muinasasula koos selle juures asuva Upurakmensi kultusekiviga, Zvejnieki I ja II asulapaik koos nende juures asuva muinaskalmega ja Tūtere tammeaseme pühapaik. Zvejnieki muinasasulate juures on säilinud ka jäljed omaaegsetest põldudest. Regionaalse kaitse all on Dārziņi muinaskalme ja Vecate muinaskalmed.[8] Looduskaitse all on Purmaļi tammed, Pīņi tammed, Melderīši paju, Sautēni saar, Simise pajud, Vecate pargi sanglepp, Vecate pargi tammed, Baltākrogsi pappel, Vecate pargi elupuud, Bērzi pärnad ja Spilvase tamm. Valla idaosa asub Vidusburtnieksi hoiualal, vald tervikuna asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. [9]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 273 lätlast, 100 venelast, 20 valgevenelast, 31 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Košķele | vidējciems | 69 (2007) |
| Rimeikas | mazciems | 11 (2007) |
| Rūdēkas | mazciems | 67 (2007) |
| Vecate | vidējciems | 148 (2021) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2017. Vaadatud 5. märtsil 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ "Vecates pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2017. Vaadatud 5. märtsil 2017.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 571 lk.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.