Brenguļi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Brenguļi vald

läti Brenguļu pagasts

Pindala: 80,2 km²
Elanikke: 811 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,1 in/km²
Keskus: Brenguļi
Brenguļu pagasts LocMap.png
P18 pie Brenguļu pagasta robežas.jpg

Brenguļi vald (läti keeles Brenguļu pagasts) on vald Lätis Beverīna piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kauguri ja Trikāta vallaga, Smiltene piirkonna Blome vallaga, Burtnieki piirkonna Valmiera vallaga ja Priekuļi piirkonna Mārsnēni vallaga.

Valla pindala on 80 km². 2016. aasta seisuga elas seal 904 inimest.[2] Valla keskus on Brenguļi küla.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Brenguļi vald moodustati aastal 1920 Vecbrenguļi mõisa (Alt-Wrangelshof) maadest (pindalaks 1222 hektarit). Aastani 1925 kandis see nime Vecbrenguļi vald. Aastal 1935 oli valla pindala 69,4 km², elanikke oli seal 668.[4] 1945. aastal moodustati vallas Brenguļi külanõukogu, mis aga kaks aastat hiljem likvideeriti. Aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult ja selle asemel loodi Brenguļi külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega likvideeritav Jaunvāle külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Beverīna piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla suurimaks jõeks on selle loodepiiril voolav Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Abuls. Looduskaitse all on Bekuri tamm, Jaunbrenguļi mõisa tamm, Ķeņģi tamm, Jaunbrenguļi mõisapargi lehis, Gaujmaļi tamm, Ruņģi kuusk, Lepeķi tamm, Skujiņase paju, Norveļi tamm, Norveļi Rootsi mänd, Burkšķi tamm, Brenguļi Čiekurži dendropark, Jaunvāle mõisa tamm, Plaukti pärn, Vecdzērvītese tamm, Spreņi Rootsi mänd, Vīksnise künnapuu, Amsiņi tamm ja Pūpoli tamm. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 763 lätlast, 57 venelast, 16 valgevenelast, 3 ukrainlast, 10 poolakat ja 6 leedulast.[7]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [8]
Brenguļi vidējciems 158 (2021)
Cempi vidējciems 118 (2021)
Cempmuiža mazciems 14 (2007)
Enerģētiķis vasarnīcu ciems
Gaujaslāči vasarnīcu ciems
Jaunvāle mazciems 26 (2007)
Pūpoli 1 vasarnīcu ciems
Pūpoli 2 vasarnīcu ciems
Saule skrajciems 9 (2007)
Saulītes vasarnīcu ciems
Sprīdītis vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 26.02.2021.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. http://www.beverinasnovads.lv/index.php/kontakti (vaadatud 29.04.2017)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. 8,0 8,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt