Jeri vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jeri vald

läti Jeru pagasts

LVA Jeru pagasts COA.png

Pindala: 124,8 km²
Elanikke: 1215 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,7 in/km²
Keskus: Endzele
Jeru pagasts LocMap.png
Jeri paljand ja koopad

Jeri vald (läti keeles Jeru pagasts) on vald Lätis, Ruhja (Rūjiena) piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ruhja linna ja Vilpulka vallaga, Mazsalaca piirkonna Sēļi valla, Burtnieki piirkonna Rencēni, Burtnieki ja Vecate vallaga ning Naukšēni piirkonna Naukšēni ja Ķoņi vallaga.

Valla pindala on 125 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1453 inimest.[2] Valla keskus on Endzele küla, vallavanem on Indra Celmiņa.[3]

Vallas asuvad kaks põhikooli - Jeri ja Ruhja põhikoolid. Piirkond on traditsiooniline põllumajanduspiirkond, tänapäeval restaureeritakse ja valmistatakse seal ka puidust mööblit.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald tekkis endise Jeri mõisa juurde. 1935. aastal oli Valmiera maakonda kuuluva Jeri valla pindala 98 km². 1945. aastal liideti Jeri vald Oleri vallaga ja 1953. aastal nimetati see ümber Jeri külanõukoguks. Aastal 1975 liideti osa külanõukogu maadest Ruhja linnaga.[4] 1990. aastal moodustati külanõukogust taas vald. 2009. aastast kuulub Jeri vald Ruhja piirkonda. Tänapäeval asuvad lisaks Jeri mõisale vallas ka Endzele, Oleri ja Paipe mõisad.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Ručakase muinaskalme ja Oleri mõisa seinamaalingud on riikliku tähtsusega muinsusmälestised.[5] Kohaliku kaitse all on Jaanimäe muinaskalmed, Pompji muinaskalmed, Mazšķudiņi muinaskalmed ja Jaunmeģīši muinaskalmed.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla maastikku liigendavad arvukad voored, millest kõrgeimad on Briedīšu kalns (54 m), Briežkalni (57 m), Krustiņu kalns (56,4 m), Jēcis (58,3 m) ja Jenču kalns (76 m). Vallas voolavad Seda jõgi ja Ruhja jõgi.

Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Ruhja jõe vasakul kaldal Jeri mõisa pargis asuv Jeri allikas ja Jeri koopad, Pugi kivikuhilad (U tähe kujuline 350 meetrit pikk kividest kuhjatis, kuhu on toodud 500 kuupmeetrit kive)[7], Jēči lohukivi ja Apsīši ruunikivi, Kraujiņi ja Riemi rändrahnud. Vallas kasvavad ka mitmed põlispuud - Paipusi pärn ja saar, Kangari mänd ja tamm, Tīrumzemnieki kask. Looduskaitse all on veel Mežuļi kask, Krūži vaher, Gredzeni pärnad, Auniņi saar, Elmete saar, Irbītesi saar, Elmete tamm, Mežuļi kaheharuline tamm, Gredzeni mänd, Urmi pärn, Ņauki pärn, Mazšķudiņi pärnad, Ozolkalni pärn, Tollīši pärn, Pompīši pärn, Ruhja mõisapargi pärn, Tīlēni pärn, Pompīši tamm, Ruhja mõisapargi tamm, Kalnzaltese kuusk, Kalnzaltese pärn, Endzele mänd, Riemase pärnad, Kaibase pärnad, Runcēni elupuu, Balgalvji saar, Cālīši remmelgas, Endzele pärnad, Mārcēni pärn, Mārcēni remmelgas, Ābeļese pärnad, Sildedži tamm, Garā mäe pärn, Pugi pärn, Kajēga vaher, Venelese pärnad, Oleri mõisapargi tammed, Oleri mänd, Tīrumzemnieki kadakas, Meģītese kadakas, Anģi pärn, Salase pärn, Bāļi pärnad, Meģītese tamm, Meģītese paju, Vērbele paju, Paipusi tamm, Paipusi mõisapargi elupuud, Briežkalni elupuu, Oši elupuu, Paipusi paju, Ozoliņi tammed ja Ruhja mõisapargi lehised. Valla lõunaosa jääb Ruhja luha hoiualale, lääneosa aga Vidusburtnieksi hoiualale, vallas asub ka 105 hektari suurune Oleri soo hoiuala.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1162 lätlast, 80 venelast, 21 valgevenelast, 16 ukrainlast, 12 poolakat ja 12 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Endzele vidējciems 356 (2018)
Jeri aprūpes ciems 378 (2000)
Oleri mazjciems 35 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]