Katariina kai

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaade Katariina muulile ja Tallinna lahele. Foto: Ingvar Pärnamäe, 15. juuli 2009
Katariina muuli edelavaade. Foto: 20. september 2012
Katariina muul on tagaplaanil, esiplaanil on Suur Puusild. Foto: Aleksandr Abrosimov, 26. jaanuar 2014

Katariina kai on sadamaehitis Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel.

Kaile pääseb Tallinna Paljassaare asumis aadressilt Paljassaare tee 46.

Algselt oli muul 500 m pikk, sellest on tänaseni säilinud ligikaudu 300 meetrit. Muulil on säilinud lõik kitsarööpmelist raudteed ja kraana alus (pole teada, millal see kraana paigaldati), kaduma on läinud pöörangusulg.

Katariina kai[1] on kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 55 tunnistatud kultuurimälestiseks nimetusega Paljassaare sadamasild ehk nn Katariina muul.[2]

Kust on tulnud "Katariina" nimi, pole selge – algses projektis sellist nime ei esine.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Suure Sadama osana kavandati 1911. aastal umbes 2,5 km pikkune muul, et kaitsta uusi rannikuehitisi põhjapoolse lainetuse purustava toime eest. 1912. aasta projektiga muudeti küll muuli kuju, kuid selle kavandatav pikkus jäi samaks.

Muuli rajas aastail 19131918 Väike-Paljassaare idarannikule Belgia vesiehitusettevõte Ackermans & van Haaren. Kuni 1918. aastani jõuti rajada umbes 500 m pikkune muul.

Muuliehituse peamine element oli kivikbetoonist eelvalmistatud terviklik tahukas[3], mis ehitati saarele rajatud ajutises betoonitehases. Tahukad viidi raudteel Suurele Puusillale, laaditi sealt ujuvkraanadega pargastele, viidi uue muuli eeni ning lossiti taas ujuvkraanaga vajalikku kohta graniitpuistega tasandatud alusele meres.[4] Ühe tahuka mass oli eri andmetel 25–30 tonni. Veel 1920. aastatel loendati Väike-Paljassaare sadamas vedelemas 280 tahukat.[5]

Toorehitisele kinnitati hiljem separauast kobadega graniitkvaadritest vooder. Graniit toodi Soomest Upinniemel (praegu Kirkkonumme vallas) paiknevatest karjääridest.

Muul oli lihtsalt lainemurdja, sellel polnud kaikohti ning selle peal polnud raudteed.

Muul ehitati ümber 1925.–1926. aastal.[6] Muuli lõunaküljele rajati kaikohad, peale tehti 750 mm kitsarööpmeline raudtee, mis ühendati 1921. aastal Paljassaarte vahele rajatud sama laia raudteega. Muuli järgmine suur ümberehitus valmis 1983. aastal – selle pind tõsteti kõrgemaks ja raudtee ehitati uuesti, kuid säilitati pollarid oma 1926. aasta kohtades.

Muul on 1997. aastast riiklik ehitismälestis.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna sadamad. Meremees, 12. oktoober 1993
  2. Kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrus nr 55, nr 82, RTL 1997, 165, 935
  3. Nt 1916. aastal paigaldatuna Vene-Balti tehase sadamaehitusel EMM F 9236 või EAA 1804-3-1959, foto 3
  4. Eesti Meremuuseum EMM F 9281
  5. Robert Nerman. "Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940". 2. trükk. Tallinn 2002. Lk 296
  6. Eesti Riigiarhiiv. ERA 498-12-121
  7. Kultuuriministri 18. augusti 1997. a. määrus nr. 55, nr. 82, RTL 1997, 165, 935

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]