Volmari kreis

Allikas: Vikipeedia
Volmari kreis

saksa keeles Wolmarsche Kreis
läti keeles Valmieras apriņķis
vene keeles Вольмарский уезд

Kreisilinn: Volmari
Võnnu kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad O. F. von Pistohlkorsi kaardil 1783

Volmari kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond.

Volmari kreis rajati 1783. aastal seoses asehalduskorra laienemisega Balti kubermangudesse. Varem kuulusid selle alad Riia kreisi koosseisu. Kreis piirnes Riia asehaldurkonna Pärnu kreisi, idas Valga kreisi, kagus Võnnu kreisi ja lõunas Riia kreisiga. Pealinnaks oli Volmari.

Liivimaa kubermangu Volmari kreis Ludwig August Mellin kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)
Volmari kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890) Volmari kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890)
Volmari kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890)
Shubert map - R06L04.jpg Shubert map - R06L05.jpg

Kreisi koosseisu kuulus 13 kihelkonda:

Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.

Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Võnnu-Valga kaksikkreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohturingkonnaks:[2]

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond;
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja Pēterupe;
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond;
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond;
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Lemsalu, Liepupe, Salatsi, Aloja, Väike-Salatsi kihelkond;
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Ruhja kihelkond.

Volmari kreis 1888−1920[muuda | muuda lähteteksti]

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16:[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB). Eesti Keele Instituut (vaadatud 19.06.2014).
  2. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. lk. 38–39. 
  3. Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. [1].
  • Bornhaupt, Christian. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W. F. Häcker, 1855. Lk 29-30 [2].