Frangimaa hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
Herzogtum Franken
Frangimaa hertsogkond
906–939
Frankenrechen.svg
Vapp
Franken-um-800.jpg
Valitsusvorm vasall
Osa Saksa-Rooma riigist

Frangimaa hertsogkond (saksa Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10. sajandi alguses. Sõna "Franconia", mida esmakordselt kasutati ladinakeelses 1053. aasta hartas, kasutati nagu sõnu "Francia", "France" ja "Franken", maaosa kohta, kus elasid frangid.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

See ulatus piki Maini jõe orgu selle suudmest Ülem-Reinil kuni Baieri Nordgauni, seega tänapäeva Baieri Frangimaa piirkond, sellega külgnevad Tüüringi lõunaosad, Põhja-Baden-Württemberg (s.o Rein-Neckar ja Heilbronn-Franken) ja Hessen. See hõlmas ka mitmed gaud Reini vasakkaldal Mainzi, Speyeri ja Wormsi linnade ümber, mis moodustavad tänapäeva Reini Hesseni ja Pfalzi piirkonna.

Paiknedes selle ala keskel, millest 919. aasta paiku tekkis Saksa kuningriik, piirnes see põhjas Saksimaa hertsogkonna, läänes Austraasia Ülem- ja Alam-Lotringiga, edelas Švaabimaa hertsogkonna ja kagus Baieri hertsogkonnaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Frangimaa hertsogkonna territoorium oli osa frankide tuumikalast Austraasias, mida ei liidetud Lotharingiaga Verduni lepinguga.

Hertsogkond arenes Karolingide impeeriumi languse ajal, olles Austraasia osa, ja sai oma kuju, kui Austraasia loodeosadest tekkis Lotharingia.

Erinevalt teistest hõimuhertsogkondadest ei kujunenud Frangimaa stabiilseks poliitiliseks üksuseks, kuigi kohalikud Saali krahvid omasid suuri valdusi lääneosas (Reini Frangimaa). Aastal 906 on Konradiinist krahv Konrad Nooremat Lahngaus mainitud kui dux Franconiae. Pärast Ida-Frangi Karolingide hääbumist aastal 911 valiti ta esimeseks Saksa kuningaks (Konrad I, Rex Francorum vastavalt Saali tavaõigusele) ja Frangimaa hertsogina järgnes talle noorem vend Eberhard. Siiski ei suutnud Konradiinid seista vastu tõusvale Saksi dünastiale: aastal 919 järgnes Saksa kuningana hertsog Heinrich I Linnupüüdja ja Frangimaa hõimuhertsogkonna hõivas Heinrichi poeg, Saksamaa kuningas Otto I, pärast hertsog Eberhardi edutu mässu mahasurumist 939. aasta Andernachi lahingus. Kuningas Otto ei nimetanud uut Frangimaa hertsogit ning hertsogkond lagunes mitmeks krahvkonnaks ja piiskopkonnaks, mis allusid otse Saksa kuningatele.

Saali krahve Reini Frangimaal on mõnikord mainitud kui Frangimaa hertsogeid ja nendest sai aastal 1024 Saksamaa kuninglik ja keiserlik dünastia. Aastal 1093 anti nende Frangimaa territooriumid lääniks Aacheni pfaltskrahvile, millest kujunes tähtis Saksa vürstkond - Pfalzi kuurvürstkond (Kurpfalz). Krahv Konrad Punase edutamisega sai Reini Frangimaa Saali dünastia südamaaks, pakkudes 11. ja 12. sajandil neli keisrit: Konrad II, Heinrich III, Heinrich IV ja Heinrich V. Alal asusid Mainzi, Speyeri ja Wormsi linnad, millest kaks viimast olid krahvkondade keskused Konrad Punase Saali järglaste käes. Neid krahve on mõnikord kutsutud ka Frangimaa hertsogiteks.

Keiser Konrad II oli viimane hertsogitiitli kandja. Kui ta aastal 1039 suri, valitseti Reini Frangimaad kui kogumit väikeriikidest, nagu Frankfurdi, Speyeri ja Wormsi linnad, Mainzi, Speyeri ja Wormsi vürstlikud piiskopkonnad, samuti Hesseni maakrahvkond, siis Tüüringi osa. Nende võimsate üksuste kõrval oli palju väiksemaid riigikesi. Aastal 1093 andis keiser Heinrich IV Saali territooriumid Reini Frangimaal lääniks Heinrich II von Laachile, Alam-Lotringi pfaltskrahvile Aachenis. Nendest maadest kujunes tähtis Pfalzi kuurvürstkond. Kui keiser Friedrich I Barbarossa andis aastal 1168 hertsogitiitli Würzburgi piiskoppidele Ida-Frangimaal, Reini Frangimaa jaotati ja kustutati. Selle territooriumid said aastal 1500 keisririigi Ülem-Reini ringkonna osaks.

Hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]

Hertsogitiitlit kandsid Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid kuni keiser Konrad II surmani aastal 1039. Hiljem nõutasid seda Würzburgi vürstlikud piiskopid. Kuigi aastal 1116 andis Saali keiser Heinrich V Konrad von Hohenstaufenile taas kord hertsogitiitli, sai Konradi vennapoeg, keiser Friedrich I Barbarossa Würzburgi piiskoppidelt aastal 1168 lõpuks õigused. Piiskopid jätkasid siiski pretendeerimist hertsogkonnale, kuni piiskopkond aastal 1803 ilmalikustati ja Baieri kuurvürstkonda sulandati. Kui Würzburgi suurhertsogkond, Mainzi kuurvürstkond ja enamus muid Frangimaa osi said aastal 1814 Baieri kuningriigi osaks, võtsid kuningad endale hertsogitiitli.