Louis II (Lääne-Frangi kuningas)

Allikas: Vikipeedia
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)

Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 84610. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877879.

Louis II oli Lääne-Frangi kuninga (843–877), Frangi keisri (875–877) ja Itaalia kuninga (875–877) Charles Paljaspea ja Orléans'i Ermetrude poeg.

Keiser Ludwig Vaga oli andnud Akvitaania kuningriigi oma nooremale pojale Charles'ile, Karolingidevahelises võimuvõitluses vangistati Pippin II aastal 852 Charles II Paljaspea poolt, kes varsti pärast seda kuulutas oma poja Charles'i Akvitaania valitsejaks. Aastal 845 sõlmitud lepinguga Charles II Paljaspea ja Pippin II vahel kahanes kuningriik Poitou, Saintonge'i ja Angoumois'i kaotuse võrra piirkonna loodeosas, mis anti Poitiers'i krahvile. Noore Charles'i surmaga aastal 866 sai Akvitaania kuningriigi tema vend Louis II Kogeleja.

877. aastal marssis Itaaliasse Ida-Frangi kuningas Karlmann, Charles Paljaspea aga suri 877. aastal. Frangi keisri surma järel nõudis Karlmann krooni endale, kuid paavst ei tahtnud seda talle anda. Karlmanni haigestumisel tungisid tema liitlased Spoleto hertsog Lamberto I ja Toscana margi markkrahv Adalberto I Rooma ning vangistasid paavsti, nõudes Rooma elanikelt truudusvannet Karlmannile. Paavst Johannes VIII keeldus okupeerijate nõudmisi täitmast ja põgenes Lääne-Frangi riiki, kus ta kroonis 7. septembril 878 Troyes kuningaks Louis II.

Frangi keisriks Louis II siiski ei saanud, sest juba järgmise aasta aprillis ta suri, olles valmistumas retkeks viikingite vastu. Et ta valitsusaeg kestis vaevalt poolteist aastat, ei jõudnud ta midagi erilist korda saata. Allikate kohaselt oli ta viletsa tervise ning suhteliselt vähese poliitilise mõjuga kuningas.

Pärast Louis II surma jagati Lääne-Frangi riik tema poegade Louis III ja Karlmanni vahel.

Eelnev:
Charles Paljaspea
Lääne-Frangi kuningas
877879
Järgnev:
Louis III ja Karlmann

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]