Avaari mark

Allikas: Vikipeedia
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (Donau) ja Drava (Drau) jõgede vahel.

Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8. sajandi lõpul avaaride vastu Doonau jõel kohas, kus nüüd on Alam-Austria.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 560. aastast alates valitsesid avaarid suuri Pannoonia tasandiku ja Karantaania alasid Frangi riigist kagus, kuigi viimasel ajal pidi Avaari khaaniriik tegelema Bulgaaria ja Horvaatia sissetungidega. Oma impeeriumi piiride ja liikluse kaitsmiseks idakaubateedel asus Frangi kuningas (768–814) Karl Suur liitu Bulgaaria khaani Krumiga ja Horvaatia hertsogi Vojnomiriga ning käivitas aastast 791 mitu kampaaniat avaaride vastu, kus ta Vita Karoli Magni järgi kohtas vaid vähest vastupanu. Aastal 796 hävitasid Karl Suure poja ja Itaalia kaaskuninga (781–810) Pippini juhitavad Karolingide väed peamise avaaride kindluse avaaride rõnga ja tegid khaani Frangi vasalliks, kui ülejäänud avaarid taandusid Tisza jõe taha. Võit on põlistatud poeemis De Pippini regis Victoria Avarica.

Karl Suur asutas Avaari margi Ennsi jõest idas. Avaria ja Karantaania piirialad ulatusid piki Baieri idapiiri Doonau tasandikult Dravani ja Ida-Friuli taha, et kaitsta impeeriumi tulevaste rünnakute eest Pannooniast. Avaari margi sõjaline juhtimine anti Alemannia krahvile Gerold von Anglachgaule, tema pojale Gerold Nooremale ja Erichile Friulist, kes valitsesid kui markkrahvid võimuga kohalike krahvide üle ja õigusega koguda maksu (Marchfutter).

Kui Horvaatia hertsogi Ljudevit Posavski ja Suur-Määri riigi valitsejate poolt kerkisid uued ohud, kadusid avaarid 820. aastate ürikutest ja nii Avaari mark koos nendega. Koos Baieriga sai selle idamark (marcha orientalis, ka Pannoonia mark) pärast 843. aasta Verduni lepingut Ida-Frangi riigi osaks. Külgneva Pannoonia tasandiku Leitha ja Morava (March) jõgede taga idas asustasid umbes 900. aasta paiku madjarid, kes vallutasid 907. aasta Bratislava lahinguga ka endise Avaari margi. See oli alles aastal 955, kui Saksa kuningas Otto I võttis oma võiduga Lechi lahingus need alad tagasi. Kui aastal 976 ülendas tema poeg, keiser Otto II Baieri suure Kärnteni margi hertsogkonnaks, tekkis ülejäänud marcha orientalisest Doonaul Idamark (Ostarrîchi).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]