Edmund Valtman

Allikas: Vikipeedia

Edmund Sigfried Valtman (ka Edmond Sigfried Valtman, enne eestistamist Valdman; 31. mai 1914 Tallinn12. jaanuar 2005 Bloomfield, Connecticut, Ameerika Ühendriigid) oli eesti karikaturist, ainuke eesti päritolu Pulitzeri auhinna võitja.

Sündis pagari perekonnas, tegutses enne Teist maailmasõda erinevate Eesti ajalehtede ("Sakala", "Eesti Sõna", "Maa Sõna", "Nool", "Tallinna Post" jt) juures karikaturistina. Esimene karikatuur avaldati 1931. aasta 31. mail ajakirjas "Laste Rõõm" neljast pildist koosneva seeria “Juku Väntavell ja uksekell”. Tema vend Helmut Valtman (HAVE) töötas aastail 1927 - 1929 "Sakalas" karikaturistina ja korrespondenina. 1941. aasta lõpul avas Valtman koos teiste tuntud karikaturistide Joki (Henn Arvo) ja Eiaga (Evald Reier) Viljandis karikatuuripuhveti, kus iga soovija, kaasa arvatud Wehrmachti sõdurid ja ohvitserid, said endast lasta šarže teha. 1943 aastal abiellus Edmund Valtman Viljandist pärit Helmi Grünbergiga, kellega ta elas koos kuni Helmi surmani 2002 aastal. Lahkusid enne teist Nõukogude okupatsiooni Eestist Saksamaale, kus Valtman jätkas oma katkenud kunstiõpinguid, osales mitmel kunstinäitusel ja saatis kaastöid ajalehtedele "Eesti Post" ja "Pildipost", samuti illustreeris ta lasteraamatuid. Edasi emigreerusid Valtmanid Ameerika Ühendriikidesse. Edmund jätkas tegevust karikaturistina, võitis esimese eestlasena Pulitzeri auhinna. Pärast Pulitzeri preemiat saamist hakkasid tema karikatuurid ilmuma rohkem kui 100 riigi ajakirjanduses, sealhulgas "Washington Post", "The New York Times" jpt. Oma viimased karikatuurid joonistas Valtman ligi 90 aastaselt. Lisaks karikatuuride joonistamisele tegeles Valtman ka maalimise, graafika ja skulptuuride ning luuletuste kirjutamisega. Paljud Valtmani karikatuurid leidsid oma vaimuka lahenduse ja hästi tabatud sarnasuse tõttu tee paljudesse USA muuseumidesse ja erakogudesse, nende hulgas ka Ameerika presidentide Trumani, Eisenhoweri, Nixoni ja Johnsoni omadesse. 11. juunil 2005 toodi Edmund Valtmani ja tema abikaasa Helmi Valtmani urinituhad Ameerikast tagasi kodumaale ning maeti Tallinna Metsakalmistule.

Edmund Valtmani karikatuur Uganda diktaatorist Idi Aminist.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 31. mail 1931 avaldas esimese Edmund Valtmani karikatuuri ajakiri "Laste Rõõm".
  • Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli ajateenistuses Viljandis.
  • 1940 aasta kevadel tuli ta taas Viljandisse ning töötas joonestajana 4. Diviisi staabis, Viljandi linnavalitsuses ja maavalitsuses.
  • 19421944 oli Edmund Valtman karikaturist väljaannete "Eesti Sõna" ja "Maa Sõna" juures.
  • 1944 lahkus ta koos oma abikaasa Helmiga Eestist.
  • Aastad 1944–1949 möödusid peamiselt Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal.
  • 1949 emigreerusid Valtmanid Ameerika Ühendriikidesse, algul Litlle Silveris, seejärel Hartfordi.
  • 1951 aastal asusid nad elama Hartfordi, kus Valtmanist sai "Hartford Times"i karikaturist (1951 - 1975).
  • 1962 aasta mais pärjati mees Pulitzeri auhinnaga, mis on USA tunnustatuim ajakirjanduspreemia.
  • 1983 aastal nimetati Connecticuti osariigi 20 tuntuima isiku hulka.
  • 2002 aastal annetas ta 50 000 dollarit Eesti rahvuskultuuri fondile, et sellest summast loodaks kaks uut allfondi Eesti Muusikakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste toetamiseks. Üks pidi hakkama kandma Helmi Valtmani nime ja teine Edmund Valtmani nime.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]