Pääsküla: erinevus redaktsioonide vahel
Informatsioon elanikkonna kohta |
Ajalooline informatsioon |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{allikad}} |
{{allikad}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}} |
|||
{{linn |
{{linn |
||
| 12. rida: | 11. rida: | ||
'''Pääsküla''' on [[asum]] [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Vana-Mustamäe]], [[Hiiu]], [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asumite ning [[Harku vald|Harku]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Saku vald|Saku]] valdadega. Pääsküla asum on pindalalt Nõmme linnaosa kõige suurem asum, selle pindala on 6,61km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref> |
'''Pääsküla''' on [[asum]] [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Vana-Mustamäe]], [[Hiiu]], [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asumite ning [[Harku vald|Harku]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Saku vald|Saku]] valdadega. Pääsküla asum on pindalalt Nõmme linnaosa kõige suurem asum, selle pindala on 6,61km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref> |
||
== |
== Pääsküla nimi == |
||
Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud oma nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav [[Pärnu maantee]] vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> |
|||
Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui [[Vana-Pääsküla]], on varem olnud [[Pääsküla küla]]. See osa Pääskülast asub [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõe]] vahetus läheduses. |
|||
Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni [[Nõmme]]ni. Kagusuunalist laienemist takistab [[Pääsküla raba]]. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid on [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Hiiu]]. Nendes asuvad paikkonna esimesed koolid – [[Kivimäe põhikool|Kivimäe]] ja [[Hiiu põhikool]] ja [[Hiiu Gümnaasium]]. [[Pääsküla gümnaasium]] ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad. |
|||
Esimese maailmasõja eel arenes omaette asum '''Peetri suvituslinn''' (Petrovskaja sloboda), mille ehitajateks olid suures osas [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. |
|||
Selle lähedusse rajati Peterburi-Paldiski raudtee [[Paldiski]] ja [[Tallinn]]a vahelise lõigu Tallinna poolt kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal ka Peetri-nimeline rongipeatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka). 1919. aastal nimetati peatus ümber [[Pääsküla raudteepeatus]]<nowiki/>eks. 1924. aasta sügisel alanud elektrirongiliiklus sundis ehitama peateele lisaks kaks kõrvalteed, ja nii sai peatusest raudteejaam. 1960-ndate alguses ehitati siia ka elektrirongide depoo. |
|||
| ⚫ | |||
Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka [[Laagri]] asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on [[Laagri raudteepeatus]], kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu. |
|||
| ⚫ | Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula.{{lisa viide}} |
||
| ⚫ | Pääsküla [[Hirve tänav|Hirve]]-[[Põdra tänav|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]]-[[Rännaku tänav|Rännaku]], [[Tungla tänav|Tungla]], [[Ilmarise tänav|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid<ref |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]]. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri [[Harku mõis|Harku ordumõisale]] kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla [[Jälgimäe mõis|Jälgimäe mõisale]]. 1798. aasta Mellini atlases on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> |
|||
Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla [[Taani hindamisraamat]]us juba [[1241]]. aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada. |
|||
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.<ref name=":0" /> Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860ndatesse aastatesse.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3132 3132 Pääsküla kivisild 19. saj]. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017</ref> |
|||
| ⚫ | 24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>. |
||
1912. aastal ostsid [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peeter Suure merekindluse]] ametnikud [[Nikolai von Glehn|Glehn]]<nowiki/>i valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati [[Peeter I]] auks Peetri aedlinnaks (vene k ''Petrovskaja sloboda''). Kuna kõige lähemal asuv [[Nõmme raudteepeatus]] jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud rahad kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteepeatusteks]].<ref name=":0" /> |
|||
Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid rohkem kui pooleteistsada aastat vana üle jõe viiv võlviga kivisild. |
|||
Pääskülas asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ja [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal vangilaager, mille järgi sai [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ning aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval [[Vana-Pääsküla]] allasumina.<ref name=":0" /> |
|||
Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud. |
|||
1923. aastal liideti Peetri aedlinna alad Nõmme aleviga. 1920-1930ndatel aastatel toimus intensiivne elamuehitus, mis sulandas Pääsküla Nõmmega rohkem ühte. 1938. aastal valmis asumis vanadekodu (hoone lammutatud), 1940. aastal rajati tiisikusehaigete ravila (praegu elumaja).<ref name=":0" /> |
|||
Vanade ehitiste kaitset Nõmme linnaosa valitsus ei ole Pääskülas praktiliselt suutnud rakendada. Kivisild on arhitektuurimälestisena siiski kaitse alla võetud. |
|||
| ⚫ | 24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>. |
||
== Pääsküla nimi == |
|||
Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid – siit (Üle- või Läbi) Pääs(u)küla). |
|||
| ⚫ | Pääskülas valmis 1950ndate aastate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.<ref name=":0" /> Pääsküla [[Hirve tänav|Hirve]]-[[Põdra tänav|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]]-[[Rännaku tänav|Rännaku]], [[Tungla tänav|Tungla]], [[Ilmarise tänav|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid<ref name=":1" />. |
||
Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks Nõmme metsades arvatavasti peamiselt keskajal tegutsenud röövlite käest (pääsemise küla ehk lühemalt pääs(u)küla). |
|||
Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.<ref name=":0" /> |
|||
| ⚫ | |||
1968. aastal liideti Tallinnaga nii [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum kui ka [[Vana-Pääsküla]] allasumi alad. 1995. aastal hakati Pääskülasse rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem [[Jaan Teemant|Jaan Teemantile]] kuulunud talu järgi nimeks [[Veskimöldre]]. Selle allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.<ref name=":0" /> |
|||
| ⚫ | Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula. |
||
== Elanikkond == |
== Elanikkond == |
||
| 72. rida: | 64. rida: | ||
|} |
|} |
||
Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80-100% vahele.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref> |
Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80-100% vahele.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref> |
||
==Vaata ka== |
|||
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} |
|||
*[[Pääsküla raamatukogu]] |
|||
*[[Pääsküla Gümnaasium]] |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 31. juuli 2017, kell 13:51
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Pääsküla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 6,61 [1] km² |
| Elanikke | 9879 (01.01.2017) [1] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 22′ N, 24° 38′ E |
 | |
Pääsküla on asum Nõmme linnaosas. Asum piirneb Vana-Mustamäe, Hiiu, Kivimäe, Nõmme ja Laagri asumite ning Harku, Saue ja Saku valdadega. Pääsküla asum on pindalalt Nõmme linnaosa kõige suurem asum, selle pindala on 6,61km2.[1]
Pääsküla nimi
Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud oma nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav Pärnu maantee vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.[2]
Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu – pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).[viide?]
Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula.[viide?]
Ajalugu
Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti Taani hindamisraamatus. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri Harku ordumõisale kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla Jälgimäe mõisale. 1798. aasta Mellini atlases on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.[3]
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated Pääsküla jõge ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.[2] Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860ndatesse aastatesse.[4]
1912. aastal ostsid Peeter Suure merekindluse ametnikud Glehni valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati Peeter I auks Peetri aedlinnaks (vene k Petrovskaja sloboda). Kuna kõige lähemal asuv Nõmme raudteepeatus jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud rahad kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber Pääsküla raudteepeatusteks.[2]
Pääskülas asus I maailmasõja ja vabadussõja ajal vangilaager, mille järgi sai Laagri asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ning aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval Vana-Pääsküla allasumina.[2]
1923. aastal liideti Peetri aedlinna alad Nõmme aleviga. 1920-1930ndatel aastatel toimus intensiivne elamuehitus, mis sulandas Pääsküla Nõmmega rohkem ühte. 1938. aastal valmis asumis vanadekodu (hoone lammutatud), 1940. aastal rajati tiisikusehaigete ravila (praegu elumaja).[2]
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala Boris Voogase 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest Alfred Palmile[5].
Pääskülas valmis 1950ndate aastate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.[2] Pääsküla Hirve-Põdra, Põllu-Rännaku, Tungla, Ilmarise ja Kerese tänava kvartalis ehitati pärast Teist maailmasõda Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid[6].
Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.[2]
1968. aastal liideti Tallinnaga nii Laagri asum kui ka Vana-Pääsküla allasumi alad. 1995. aastal hakati Pääskülasse rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem Jaan Teemantile kuulunud talu järgi nimeks Veskimöldre. Selle allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.[2]
Elanikkond
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[7][8][1] |
|---|---|
| 2017 | 9879 |
| 2016 | 9950 |
| 2015 | 9944 |
| 2014 | 9948 |
| 2013 | 9852 |
| 2012 | 9843 |
| 2011 | 9586 |
Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80-100% vahele.[9]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3132 Pääsküla kivisild 19. saj. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017
- ↑ Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:1on ilma tekstita. - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Välislingid
- Pääsküla. Nõmme veebileht.
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste