Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Täpsustasin ajamääranguid ja terminoloogiat.
Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni [[Nõmme]]ni. Kagusuunalist laienemist takistab [[Pääsküla raba]]. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid on [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Hiiu]]. Nendes asuvad paikkonna esimesed koolid – [[Kivimäe põhikool|Kivimäe]] ja [[Hiiu põhikool]] ja [[Hiiu Gümnaasium]]. [[Pääsküla gümnaasium]] ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad.
 
Esimese maailmasõja eel arenes omaette asum '''Peetri suvituslinn''' (Petrovskaja sloboda), mille ehitajateks olid suures osas [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Just sinnaSelle lähedusse rajati Peterburi-Paldiski raudtee [[TallinnPaldiski]]a ja [[PaldiskiTallinn]]a vahelise raudteelõigu Tallinna poolt kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal ka Peetri-nimeline rongipeatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest hiljem1919. kujunesaastal väljasai [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteejaamrongipeatus]]. 1924. aastal alanud elektrirongiliiklus sundis lisama kõrvalteesid ja peatusest sai raudteejaam. 1960-ndate alguses ehitati siia ka kooselektrirongide depoogadepoo.
 
Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka [[Laagri]] asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on [[Laagri raudteepeatus]], kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu.
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü